Mille eestläse tundva hinnäst kehvembäle ku naabri?

Tuu pääle märgutõn tulõ üles hulk vahtsit küsümüisi.

 
Ildaaigu saimi meediäst teedä, et eestläne om piaaigu kõgõ õnnõtumb inemine tan ilman. Pääsüüdläses õks matal majandus, tuu om majandusõ nõrk kasuminõ, madalamba palga, suur tüüldä olõk ja peräkõrd ka murõ uma elokeskkunna peräst.

Tüüstüse ja põllumajandusõ murõkotussõ

Kuigi olõmi IT-riik, jääse meil tan Lõunõ-Eestin päämidsis majandusõ kasvatajis õks õnnõ tüüstüs ja põllumajandus.

Tüüstüseldä saa-i läbi. Ütes murrõkotussõs omma meil puutüüstüse ettevõttõ, miä tuntavalõ ümbrekunda tsolkva. Paikligõ inemiisi käest tulõ iks kaibamist, mõnõ plaanva muialõ kolli.

A säändsit ettevõttit plaanitas viil manu tetä, kuigi rehkendüse näütäse, et mi hindä mõtsa seod puutarvidust är ei kata. Tuuperäst tulõ naada matõrjaali sisse tuuma Lätist vai muialt. Umbõs 15 aastaga peräst võiva neo ettevõttõ peris kinni minnä, selle et matõrjaali jääs veitüs. Kas lasõmi täämbä tulõvaidsi põlvi sällän liugu?

Tihtsä harimisõlda põllumajandusõlda maailm inämb läbi ei tulõ, nii ka Eesti. Põlluväetüisi, -kihvte ja rassõtehniga pääle üles ehitet maahariminõ om joba suurt kahh’o tennü: mi õigõ pia näe-i inämb häiermide pääl lindavat mehiläst, sitasitikut, kanalisõ omma nurmi päält kaonu ja seo rida lätt viil edesi. Või trehvädä, et saami kuulda vaiksit, helüldä keväjit.

Tuu kõik või meid kurvas tetä, a sama hädä omma mi naabridõl kah.

Naabri omma õnnõligumba ja hää majandusõga, a ei olõ saanu tunnustust

A mille mi sis olõ-i õnnõligu, samal aol ku suumlasõ, islandlasõ ja tõõsõ põh’anaabri omma esiki väega õnnõligu? Tuuga köüdetült olõ pandnu tähele ütte asja. Minno om kõgõ üllätänü tiidmine, et pia kõik Nobeli majanduspreemiä omma lännü Ameerika Ütisriikele, a mitte innemb nimmat korgõ elujärega rahvusriikele. Kas noidõ maiõ majandustiidläse ei olõ sis mõistnu umma majandusello kõgõ mõistligumbalõ kõrralda? Mille näid tähele ei panda?

Numbrõ näütäse, et õnnõdu olõmisõs olõ-i põhjust

Mõnõ numbrõ. Sisemajandusõ kogutoodang (SKT) üte inemise kotsilõ dollariin om näütüses Soomõn, Islandin, Šveitsin ligi 40 000. Tuu om kats kõrda korõmb ku Eestin. A haridus, tervüse hoitminõ, turvalisus ja õiguskaitsõ omma meil pia sama joonõ pääl. Eestin om tüüldäolõk kül suurõmb, a võimalusõ opmisõs ja edesiminekis omma meil, kaemalda väikulõ sissetulõkilõ, iks olõman. Ku hinnada elu kvaliteedi erinevüisi ja aotliidsi rasõhuisi, sis eestläne nii õnnõdu tan ilman kah olla es tohtnu.

A miknast tuu õnnõdu olõk sis tulõ?

Või usku, et eestläse matal õnnõtunnõ om köüdet innekõkkõ tuuga, et kimmäst tulõvikku ei paistu. Rahvast jääs veidembäs, külä jääse tühembäs.

Säälsaman ei tiiä paikligu inemise esiki, kiä omma näide naabrikruntõ, maiõ ja mõtsu peremehe. Kiä omma nuu vahtsõ umanigu, kiä omma naid maid kokku ostnu? Omma nuu vällämaalasõ, kink uma om joba suur osa Eestimaast?

Kas muutusõ maailman pidänü hirmu tegemä?

A ku vällämaalaisi tulõ viil, nii et nakkasõ kujunõma võõra, võõrkeelidse kogukunna.

Eestläsel olli uma mar’a- ja seenemõtsa, miä täämbädses aos suurõ lakõsragomisõ peräst omma joba säändsis muutunu, et jalaga noist läbi ei lää. Olõmi kõgõ hinnanu suurt ja vapa elämise ruumi, tuuperäst omma ka mi küllin maja ütstõõsõst kavvõlõ ehitedü. A no käüdäs liinast maalõ tüüle, inämb käüdä-i maakotost. Maakodo kaosõ är. Tuu tege hirmu.

A kas pidänü? Vai tulnu hoobis arvo saia ja rehkendä tuuga, kohepoolõ kõik maailm liigus.


Raudsepä Vambola,
emeriitprohvesri

Jaga seod artiklit