Uma Leht uursõ Räpinä luudusõmehe Lepiski Arvi käest seo aastaga tsirgus valitu turtõltuvikõsõ (kats liiki: turtõltuvi ja kaelus-turtõltuvi), aastaga eläjäs valitu mõtskitsõ ja ka tuu kotsilõ, määnest ilma om seol vahtsõl aastagal uuta.

Aastaga 2017 tsirk – turtõltuvi

Seo aastaga ma tedä külh viil trehvänö ei olõ, selle et suurõmb jago turtõltuvikõisist ommava iks är lõuna puul.

Kaelus-turtõltuvikõisi om külh ka talvituma jäänü ja esike Räpinäl ma olõ ütte nännö mõni aasta tagase perüs talvõl.

Kaelus-turtõltuvi om helehall väheldäne tuvi, kaala pääl om sääne must triip – eks tuust ka tuu nimi om tulno.

Timä om julgõmb, tedä või peris liinapargih nätä. Ei pelgä inemest ja jääs ütsikult talvituma. Arvatas, et vast koskel tuhat paare näid Eestimaal om.

Tõõnõ om sis lihtsäle turtõltuvi. Tuu om viil vähä vähämb, no rästäst iks tsipakõsõ suurõmb. Sulõ omma päältpuult punakaspruuni. Tuu kotsilõ arvatas, et Eestih om koskil 5000 vai esiki rohkõmb paare.

Tuu pelgäs inemist ja ei tulõ sul pargih koskilt ossa päält vahtma. Vanast, ku oll’ rohkõmb telefoniliine, sis oll’ turtõltuvikõisi iks traadi pääl istmah nätä. Ku mõtsa viirde läät, sis timä näge inemist inne ja lindäs muidoke ärä.

No mõlõmba omma kultuurmaasiku liigi – sügäväle mõtsa nä ei läävä.

Mõlõmba turtõltuvi tegevä umma, peenükeist hellü. Kaelus-turtõltuvi Streptopelia decaocto tege kukuu-kukk, kukuu-kukk. A turtõltuvi (Streptopelia turtur) nigu nurrus: turr-turr-turr!

Ku nä keväjä tulõva, sis võit mõtsaveereh kuulda, kuis heelitsese. Et är tunnõssi, tulõssi inne Internetist hellü kullõlda.


Kats turtõltuvikõist ossa pääl istman. Adra Arne pilt

Aastaga 2017 elläi – mõtskits

Mõtskitsõ elo kääse seo aastaga väega häste.

Ku mõni aasta tagase kats väega rassõt talvõ oll’, sis kitsõ arv läts’ alla. No kits om nüüt kenäste kosuno: jahimehe kah iks tedä vahepääl vähäkese vähämb jahtsõva ja mõnõl puul ülepää es jahi.

Kitse om perüs pall’o nätä: ku sõita ringe, sis esike kesk päivä omma koskil orassõpõllu pääl perüs suurõ kitsõkar’a.

Om loeto kokko, et Eestimaa pääl om vast 40 000 kitsõ ärä.

Kõgõ rohkõmb olõ nännö kõrraga ligemäle 50 kitsõ, a tuu oll’ aastit tagasi.

Tuu oll’ sügüse ilda, vasta talvõ, kitsõkari oll’ orassõpõllu pääl söömäh.

Mis kõrraga miilde tulõ, om trehvämine sokuga: lätsi, lätsi ja tedä es näe. Timä minno kah vast mitte.

Ku ütekõrraga nägi, sis ma olli tast parasjago müüdä saano. Ku tä sis muidoki käräht’ sälätakah – noh nigu nä rüükvä –, sis oll’ külh niimuudo, et heidüt’ perüs är!


Sokukõnõ Räpinä lähkül söögiplatsi man 2013. aastal. Lepiski Arvi pilt

2017. aasta ilmast

Ilm om perämädsel aol väega hiitlik olno, sügüsest vana aasta lõpuni vällä. Mõni luudusõ perrä ennustaja arvas’ ette, et novembri algusõh tulõ väega kõva talv. Lumi tull’ tõeste ja oll’ kah paar nädälet, no perä om olno peris sügüsene.

No varste om luuta, et lätt iks pikembäle talvõlõ kah. Jaanuari keskpaigah vähämbält, või-olla eski tsipakõsõ inne piässi külmäle minemä. Suur talv om koskelge märtsi lõpuni vällä.

A sis piäs minemä külh kevädele, väega vinütämist vast ei tulõ, vähämbält täämbäidsi luudusõmärke perrä. A noide märke pääle saa-i ka lõpuni kimmäs olla – petvä iks mõnikõrd kah!

Kuis aastaga tsirku ja eläjät mi kandin om kutsutu?

Mõtsa- ja keelemiis Elleri Kalle:

Kits om küländ vahtsõnõ sõna – mitte vanõmb ku 500 aastakka. Mõtsakitsõ kotsilõ pruugiti umal aol tuhandit aastit vanna nimme «kapõr» (kabõr). Tuu nimi om peris aost, ku tuu elläi mi maalõ elämä tull’. Ku Eestimaal oll’ nn väiku ijäaig (Euruupan aastil 1500–1900), sis kattõ kapõr meilt är. Kõgõpäält läts’ külmäs, sussõ oll’ pallo, mitu suurt sõta käve üle, rahval oll’ nälg ja süüdi kapru kah kõvva. Ku kabra saiva otsa, kattõ ka nimi rahvasuust. Nimi om alalõ vadja maakeelen (kabriz) ja soome keelen (metsäkauris). Meil om nimi alalõ kotussõnimmin: Kaberneeme, Kaberla, vast ka Võromaal Kapera.

Tuvi kotsilõ om häste teedä, kost tuu om tulnu – alambsaksa keelest (Tuve). Saksa kiräkeelen om tuu tsirgu nimi Turteltaube. Tuvis naati meil kõgõpäält kutsma tsirku, kiä küländ ildaaigu hinnast liina elämä säädse. Edimält arvada sis kõgõ suurõmbalõ liina Talinalõ. Mõtsatsirgu kotsilõ om meil uma vana sõna olõman – hütt. Terven ilman om taad tsirku nii 50 sorti, üldidses nimes passis eesti keelen tuvi ja võro keelen hütt. Turteltuvi võinu sis olla turtuhütt.

Jaga seod artiklit