Suurbritannia parlament võtsõ vasta ja kuningaimänd Elizabeth II kuulut vällä säädüse, miä lupas pääministri Theresa Mayl naada pääle Õuruupa Liidust är minemise käügiga.

Õuruupa Liidu lepingu artikli 50 perrä piät valitsus saatma Brüsselihe ammõtlidsõ kirä, et Õuruupa Kommisjon ja Briti valitsus saanu naada umavaihõl kõnõlõma, kuis liidust ärminek vällä näge ja midä tuu õigõhe tähendäs. Kõnõluisi jaost om aigu kats aastakka, a ku tuust puudu jääs ja kõik liidu 28 riiki nõuhtõ jääse, saa aigu mano võtta. Pääministri viil kirjä är es saada, a om lubanu kirä är saata urbõkuu lõpus.

“Võtami umalõ maalõ vahtsõ tsihi, ku nakkami hindäle tsäpendämä vahtsõt läbikäümise kõrda Õuruupaga ja vahtsõt ossa maailman,” ütel pääministri Theresa May parlamendin.

Aśa tege keerolidsõmbas tuu, et Sotimaa valitsuse edimäne ministri Nicola Sturgeon and´ teedä, et taht kõrralda Sotimaal vahtsõ rahvahääletämise tuu kottalõ, kas Sotimaast pidänü saama Suurbritanniast eräle umaette riik.

“Selle et Brexiti rahvahääletämine om saiso muutnu, piät Sotimaal olõma võimalus tetä ausahe vaba ja demokraatlik otsus uma tulõviku kottalõ,” ütel Sotimaa edimäne ministri Nicola Sturgeon.

Sotimaa valitsus taht jäiä Õuruupa ütidse turu osas ka päält tuud, kui Suurbritannia om liidust är lännü. Õuruupa Kommisjoni seletüse perrä jäl pidänü Sotimaa vahtsõnõ riik eräle pallõma ja kõnõlõma, kas ja kuis Õuruupa Liidu liikmes saia – lihtsähe vana kõrra perrä liitu jäiä olnu es võimalik.

Esierälidselt om Hispaania valitsus egä vahtsõ riigi tegünemise ja Õuruupa Liidu liikmes saamisõ vasta, selle et pelgäs katalaani ja baski poliitikidõ tahtmist Hispaania riigist eräle minnä.

Kokko säädse Hainapuu Ott

Jaga seod artiklit