Soomõ ja Norra parlamendi kinnüdi kokkolepmise riike vaihõl, mink perrä antas inemisile õiguisi Teno jõõst kalla püüdä. Kokkolepmise puult andsõva uma helü Soomõh inämbäste liidovalitsusõ eräkundõ rahvaedüstäjä (Keskusta, Perussuomalaiset, Kokoomus), puult oll’ 111 hellü ja vasta 53.

Teno vai põh’asaami keelen Deatnu jõkõ piten juusk põlidsõl Saamimaal luuduslinõ piir Norra ja Soomõ riigi vaihõl. Piir om lepüt kokko küländ ildaaigu, aastagal 1751, niimuudu et üts jago vanno saami külli jääs ütele ja tõnõ jago tõsõlõ poolõ piiri. Paiklik rahvas om kokkolepmise vasta, selle et taa vähändäs vanna muudu lõhekala püüdmise õiguisi.

Kokkolepmise vasta olli Norra ja Soomõ saami parlamendi. “Pallõmi üle riike piire api ja tähelepandmist saamlaisilõ seon saisun, miä sündü Teno kokkolepmise peräst,” ütel Soomõ saami parlamendi iistkõnõlõja Tiina Sanila-Aikio. Tä ütel, et kokkolepmine rikk saamlaisi inimõiguisi.
Saami parlamendi tüü mõlõmban riigin om kõrralda saami kultuuriautonoomiat ja riigilõ saami küsümüisin nõvvo anda.

Kokko säädse Hainapuu Ott

Jaga seod artiklit