1929. aasta urbõkuu lõpun võtt’ Eesti Vabariigi Riigikogo vasta jõuvankridõ säädüse, mink perrä pidi auto olõma tähüstet mustõ registriirmisnummõrdõga, kon valgõ tähe ja numbrõ pääl. Numbrõ pääl oll’ maakunna tunnismärk, Võromaa auto olli tähüstet numbrõga 0.

Numbriid naas’ vällä andma maavalitsusõ teie- ja tehnigaosakund. Päält autidõ ja tsiklide olli numbrõ ka peräkäro jaos, voorimiihi sõiduriistul ja jalgrattil. Säädüsen oll’ ka nõudminõ, et juhtmisõ lupa ei anda inemiisile, kink kotsilõ om põhjõndõt teedüs, et näil omma halva elokombõ, miä võiva saia ohtlikus jõuvankri juhtmisõ man. Kõgõ halvõmbas elokombõs peeti viinavika.

1931. aastagal tei vele Heiteri Hans ja Richard uma veofirma. Edimält oll’ näil kats massinat Ford A nummõrdõga 0-51 ja 0-54. Veeti kõkkõ: jahhu, villä, linna, palkõ, laudu, rüüpit, olt jm. Ku sõidõti kuurmalda, oll’ mõnikõrd tõõsõ auto nõna aet edimädse auto kasti, et pendsiini kokko hoita. 1935. aastagal ostõti mano Studebaker 0-101 ja paar aastakka ildamba Võromaa kõgõ pikembä veokastiga Volvo 0-235. Täämbädse pildi pääl ommaki Heitseri Hansu ja Richardi veofirma auto Studebaker 0-101 ja Ford A 0-51 linakuurmidõga Põlvan.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Jaga seod artiklit