Viis aastakka lõõdsapääliina

Viie aasta iist, 17. vahtsõaastakuul 2015 kuulutõdi Põlva lõõdsapääliinas. Tuukõrd and’ lõõdsapääliinalõ säändse tiitli pääliina Tal’na abiliinapää. Kuis omma lõõdsapääliinal edimädse viis aastakka lännü ja määndse omma edesidse plaani? Tuu takan, et Põlvast lõõdsapääliin sai, om mi ao kõgõ suurõmb lõõdsaentusiast, pillimiis, oppaja ja lõõdsameistre Tartese Heino. Timä käve säändse mõttõ ütel suvitsõl lõõdsapidol vällä [...]


Koolilatsi kirätöie võistlusõ tähtaig om seo kuu lõpun

Võro instituut om vällä kuulutanu 33. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa». Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka vabal teemal. Kirotajit hinnatas vannusõrühmi perrä (I–III, IV–VI, VII–IX ja X–XII klass). «Mino Võromaa» 33. võistlusõ [...]


Võro kunstigalerii kõrraldasõ vahtsõ tuuri

Riidi, 17. vahtsõaastakuul tulõ jälleki Võro liina kunstigaleriidõ tuur. Tuu tähendäs, et kunstisaali omma valla eriprogrammiga ja inämbüsen paigun omma õdagu paiga pääl ka kunstnigu ja galeristi, kiä kõnõlõsõ näütüsel olõvist töiest. Galeriituur nakkas pääle kell 17 vahtsõn kunstipaigan Liiva-ATE (Liiva 11 A, Võro liin). Edesi mintäs kell 17.30 kultuurimajja (Liiva 13) Võro liinagalerii näütüisi [...]


Oodõtas maakunna tiinidemärgi kandidaatõ

Põlvamaa umavalitsuisi liit uut 24. vahtsõaastakuus taotluisi maakunna tiinidemärke ja Põlva maakunna korgõmba avvotasu vapimärgi välläandmisõs. Kandidaatõ võiva esitä kõik inemise ja asotusõ. Esitämise taotlusvormi saa internetist www.polvamaa.ee/et/tunnustamine. Kandidaadi tulõ esitä Põlvamaa umavalitsuisi liidulõ e-postiga polvamaa@polvamaa.ee vai postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva. Maakunna tiinidemärgi kandidaatõ oodõtas ka Võro maakunnan. SA Võrumaa Arenduskeskus uut kooni 3. [...]


Põlvan tunnustõdi aasta tegijit

Põlva maakunna spordiliit, umavalitsuisi liit ja arõnduskeskus Põlvan 2019. aasta parõmbit spordi- ja kultuuritegijit. Kõgõ korgõmba tunnustusõ, Kultuuripärli tiitli sai kultuurikõrraldaja Trumsi Marge. Kultuuri elotüüpreemiä sai Vilustõ kooli pikäaolinõ raamatukoguhoitja Mähari Ene. Aasta tegijäs kultuurin nimmati Laanõ Triinu, kiä oll’ 2019. aastagal Moosten toimunu kontsõrt-etendüse «Suidsusannasümfoonia» paigapäälne vidäjä. Helüluuja Lille Märt-Matise kirotõdu «Suidsusannasümfoonia» esiti põimukuu [...]


Tähti täüs taiva tulõvärk

Vahtsõnõ aastakümme naas’ mul pääle niimuudu, et ollimi osa külärahvaga kuun. Ku kätte jõudsõ süäüü, lätsimi vällä, a rakette es lasõ. Tuu asõmõl kaimi taivast, miä oll’ esierälidselt tähine. Kavvõmbast kostu kül mõni pauk, a iks oll’ kuigi hulga rahuligumb ku hariligult vahtsõt aastat vasta võttõn. Tähti täüs taiva tulõvärk oll’ väega võimsa ja and’ [...]


Jansonsi Silvi: ütsindä kultuuritüüd kül kuigimuudu ei tii

Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp andsõ minevä nädäli alostusõn vällä aastapreemjit. Kõgõ suurõmba, Kultuuripärli preemiä sai viiemeistri Ripsi Piret. A elotüüpreemiä otsust’ Kultuurkapital seokõrd anda Võro kultuurividäjäle Jansonsi Silvile. Silvi tegemise omma olnu köüdedü päämidselt Võro liina kultuurieloga. Väikun intervjuun Umalõ Lehele kõnõlõs tä ummist tegemiisist tsipa lähkümpä. Midä sa esi umast elotüüst kõgõ tähtsämbäs piät? [...]


Aastavahetusõ söömäpidu pääle mõtõldõn

Tark miis om ülnü: sa olõt tuu, midä süüt. Kui lähembält mõtlõma nakkat, sis tuu ütelüs aja peris hirmu pääle. Kuis nii? Süü ma jo tuud mia tõsõki: poodist ostõtu, külmän hoietu, alla hinnatu, kile sisse mähitü, aigumistärmin ei olõ kah viil peris müüdä. Kõrran? Kaemi asja lähembält. Perämise aastakümne sisen olõ ma pidänü kümmet-viittõiskut [...]


Kiri Kapstamäelt. Salaperätsele kaonu kapsta

Vahtsõ alostusõ omma põnõva. Ma kolisi joulukuu alostusõn Võro liina Kapstamäele elämä. Tunnista ausalõ, olõ-s inne tuud nimmegi kuuldnu. Õkva tekkü huvi, mille seol mäekesel sääne nimi om? Umakandi kodoluku tulõ jo tunda! Internetist Kapstamäe aoluku es lövvä. Küsse uulidsa pääl vanõmbidõ inemiisi käest. Pakuti variantõ, et tan ollõv Vinne aol olnu määnegi aiand ja [...]


2020. aastaga horoskoop

Katõtõistkümnele tähemärgile ennustas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (42).   Oinas 21.03.–20.04.   Tüü. Marss tuu kuh’aga tüüõnnõ, sullõ tetäs mitu hääd tüüpakmist, a kae perrä – kuiki pakmisõ võiva hää paistu, massa-ai kõiki vasta võtta. Om suur oht läbi palla. Raha. Üleminevädse aastaga [...]


Mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst

Tahami vai mitte, a mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst. Säändses, määne um olnu mi latsõpõlv, käänämi mi uman elon. Tiidläse kül ütlese, et 20% pidi latsõpõlv mi olõmist kujondama ja ülejäänü 80% saami elo joosul keskkunnast. Ütelt puult või tuu eski õigõ olla, selle et maailm mi ümbre um nii inforikas, et läämi päsemäldä tuuga [...]


Hüvä nõu. Haiguisi tohtõrdaminõ

Vererõhutõbi Vanastõ es mindä egä as’aga arsti mano ja koton kah es olõ aparaati, millega rõhku mõõta. Sis oll’ tuu ärtundminõ rohkõmb olõmisõ perrä. Ku jo kõrra arsti man är kävetki, sis sait tiidä, kas rõhk um korgõ vai matal. Mu esäl näütüses oll’ rõhk matal ja täl oll’ kõgõ asuniku putõl vai soro puun [...]


Priinime lugu: Tenno ja Tõnno

Tenno nimme kand Eestin 221 inemist, nimel Tõnno om 20 kandjat ja mõlõmba tegüsi õnnõ lõunapoolidsõn Eestin ehk Liivmaal. Priinimi tull’ esänimest vai kavvõmba edevanõmba nimest. Ütte kõgõ harilikumbat eesti nimme Tõnu kirotõdi varatsõmbil aastasatul päämidselt Tenno. Harvõmb kirotõdi Tönno. Viimätsest om inämbäste saanu täämbäne Tõnno. Näütüses Kanepin sai 1809 vahmiilinime Tönno Tsahkna möldre Jago [...]


Nõiatütre needüs

«Kaevasin kraavõ kodumaa mulda neiukõsõ südäme iist…» Nigu tuun laulun kaibsimõ Jaanigõ kraavõ kodumaa mulda Rakvere maaparandusõn. Jaan üte, ma tõsõ kopa pääl. Mõlõmbal tull’ sügüse Vinne kroonut tiinmä minnä. Tol ilusõl 1958. aastaga suvõl oll’ mi tüüots Seidla kandin. Tuukõrd oll’ viil külän ilusiid tütärlatsi jalagõ segädä. Egä puulpää simman ja peräst kinnu lüüdi [...]


Hää oppaja

1965. aastal tull’ Misso kuuli mi klassijuhatajas pedagoogilidsõ haridusõga nuur oppaja Kolga Tiiu. Väke täüs, sõbralik, helkävide silmiga ja naarulinõ neio. Tedä näteh hüpsi klassi latsõ rõõmust. Kunagi es pahanda kuulmeistre opilaisiga. Ku kiäki koerust tekse, klaarsõ tä hääga as’a är. Tiiu mõistsõ kõik tunni põnõvas tetä. Eesti keele tunnih mängse tä akordioni üteh, ku [...]


Tossu Tilda pajatus

Kuis õnn Võro naasõlõ üskä sattõ Tuu es olõki nii ammu, ku meil oll’ suur kaubapõud. Vet egälütel olõs kõnõlda, kuimuudu tä üte vai tõõsõ as’a tuul aol sai. Mõnikõrd läts’ niimuudu, et õnn sattõ uutmalda üskä. Niimuudu juhtu mullõ tutva Võro provvaga Tal’nan 70ndide aastidõ keskel. Kuunolõk lõppi varramba är ja bussini jäi peris [...]


Muda Mari pajatus

Hääd vahtsõt kullõmisõ aastat! Ma kuuli raadiost, et latsõ taha ei inämb lukõ. Tuud juttu ma ei usu. Mu meelest om vastapite. Latsõ tahtva nii lukõ ku kirota, pääasi, et näile nutivitin kätte andas. Latsil omma eski säändse esimuudu pässä, millega saa umbõ kipõstõ kirota. Ja ku kiäki kirotas, sõs kinkalgi tõsõl tulõ tuud jo [...]


Parm tsuskas: põrmanduküte

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.