Bussiliini passi-ei rahvalõ

Bussiaigõ rahva perrä säädmine tunnus kolmõ valla kogõmusõ perrä hulga rassõmb tüü ku piletide ärkaotaminõ. Kullõ artiklit:   «Kuul nakkas 8.30, buss jõud Võrolõ tunn aigu varramba,» kaibas Võro gümnaasiumi opilanõ Havvõ Kristina (16), kiä eläs Sõmmõrpalon. «Tulõ istu ja uuta, varra ülestulõminõ nakkas tervüse pääle kah.» Sõmmõrpalo ja Antsla vallast käü Võro gümnaasiumin kokko [...]


ASi Hansa Bussiliinid juht Puskari Andres tasuta bussisõidust: valitsus tege nigu Donald Trump – inne ütles ja sis mõtlõs!

Rahalda bussisõidu lubaminõ ilma liinivõrgu kõrdategemiseldä om populism, millest tulõ suur segähüs ja pall’o pahandust. Valitsus om ütelnü, et ilma rahalda bussisõidu saa är tetä 21 miljoni euro iist aastan. A tuu om õnnõ pileditulu summa. Ku maakunnaliinega saa ilma rahalda sõita, sis pandva bussifirma kinni nuu kommertsliini, miä sõitva täämbä 0-kasumi piiri pääl – [...]


Kuis bussijandal är lahõnda

Ku pall’o kassu saava tüüinemise, Osula kuuli ja Võro gümnaasiummi sõitva opilasõ tuust, ku maakunnaliini bussõga saa ilma rahalda sõita? Nuu ütessä inemist, kiä kell 6.10 Antslast vällä sõitva bussiga sõitva, muidoki tuu pilediraha võitva. A ku buss sõitnu tunn aigu ildampa, võinu tuust võita eski 50 inemist. Ku panda käümä Antsla–Tarto õkvabuss, võtnu tuust [...]


Valsi Aile: suul ja tiku olku kotoh olõmah!

Naiskodokaitsja touksi käümä suurõ oppusõ, kuis egäüts saanu uma kodo kimmä hoita ja kriisiolokõrran vähämbält nätäl aigu vasta pitä. Kokko om säetü nimekiri, mändse as’a piässi koton olõma. Oppus käü edimält Kaitsõliidu seen, pia haardas üten ka rahvas. Põlva naiskodokaitsja, malõva nuurijuhendaja Valsi Aile (47) seletäs är, mille omma naiskodokaitsja sändse as’a ette võtnu. Miä [...]


Nime lugu om üteliste inemise lug

Eesti inemiisil om pall’u maa- ja luuduslähküidsi priinimmi. Kuis inemine uma nime om saanu, om umaette küsümüs. 1930. aastil oll’ suur priinimmi eestistämine. Kes tahtsõ, võtsõ võõraperädse, säksa vai mõnõ muu nime asõmõlõ eesti nime. Mu esäpuulsõ vanavanõmba olli sündünü 19. saandil. Vanaesä Lissmanni Kusta Kasaritsast võtt’ naasõs säältsamast lähküst Mägi Annõ. Perre sündü ütessa [...]


Kanepi aasta nuur Kalve Kadri: taha esi gümnaasiumi lahedas tetä!

Kanepi valla aasta noorõs valitu Kalve Kadri (16) toimõndas koolilehte, tekk’ luuvtüüs uma raamadu ja hoit päkkä, et kodogümnaasium alalõ jääsi. «Vahepääl kaaldsõ joba tõisi kuulõ, no ku mõni nätäl tagasi tull’ otsus, et gümnaasium jääs alalõ, sis mõtli, et iks peris väkev olõssi jäiä Kanepilõ,» seletäs tütärlats, kiä keväjä põhikooli lõpõtas. No nätäl tagasi [...]


180 voonakõist latsi rõõmus

Parhilla om lambidõ poignõmisõ aig, suurõmbil lambapidäjil om laut tallõkõisi täüs. «Aasta edimädsel pääväl sündü edimäne, parhillatsõs om tallõkõisi saanu nii 180 ümbre,» ütel’ Urvastõ kihlkunna Sulbi külä Roosu talo nuurperemiis Rosenbergi Ivar. Tä kõnõl’, et päämidselt texeli tõugu lamba tulõva poignõmisõga esi häste toimõ, avita olõ-i piaaigu vaia. «Üüse üllen istma ei piä, õdagu [...]


Telefonijutt Maailma Kristjaniga

19.02.1937. aastal (aasta päält olümpiävõitõ Berliinin) kõlistõdi Võrolt Maailma Kristjanilõ – Palusalu Kristjanilõ. Võro keskjaam, pallõ Talliin 426-52. Kõlista! Mõni sekond ildamba vastaski keskjaam Tal’nan. Pallõ herr Palusalut.Anna teile kõrrapidäjä ja pia omgi katõkõrdnõ olümpiävõitja telefoni man. Tan om Võro aoleht Elu. Tere, jõudu, herr Palusalu! Tere, tere, jõudu vaia! Kas täämbä lätt Võrro-sõidus? Lätt [...]


Ruitlasõ p-preemiä

President Kaljulaid and seo aasta vällä 113 avvorahha. Ma ei olõ ummi lemmikit viitsnü harilikult vällä märki, a seo aasta tii erändi. Ma anna mõttõlist avvohinda parõmba arvosaamisõ peräst üten katõgoorian ja tuu nimes om «Käü p…e!». Käüge pe…e, Lobjakas ja kõik tõsõ, kiä ti nõvvati, et president Kaljulaid piäs osalidsõlt vai tävveligult är ütlemä [...]


Kimmäs kotus

Ütel talvitsõl vehvermentsitii õdangul kõnõli mu hüä tutva abielopaar, miä näil 30 aasta iist juhto. Abielo om jo tiidä värk, nigu roosipuhmõ vaihõl laviirmine. Ütspäiv pand roosihäiermide ilo ohkma, a tõõnõ päiv või roosiohak sinno nii halusahe tsusada, et silmist tsilgus. Nii näilgi. Minka as’a perrä läts’ tsänklemises, no vaiõlus jäie katski, naanõ pidi kipõlt [...]


Raha vägi

Rahal om õks väega suur vägi. Ku rahakotiravva vallalõ lüüt, sõs kõik paranõs. Nii om olnu vanastõ ja om parhilla kah. Kolhoosiaol habõ kolhoos kõik nurmõ hindäle tarvita. Mi perrele anti hainamaas üts suuniidükene, koh perve pääl õnnõ kasvi hain, a ümbretsõõri väega kehvä. Esä imäga kopsõ käsivikatiga kõik hummoguspoolõ är, sõs kogonõsi vaivalt ruga [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Värdi, võta malk! Perren kasvi kolm poiga. Kats ütehar’alist olli suurõmba, kolmas viil tita. Imäl oll’ koton pall’o tüüd, nii tull’ suurõmbil poigõl väikeist velekeist hoita avita. Tuu poissõlõ sukugi es miildü. Näil oll’ iks ummi tähtsit asjo aia. Poisi kaibsi imäle umma murõht. Imä trüüste, et kül veli kah suurõmbas kasus ja mängoseldsilidses kõlbas. [...]