Uma keele oppus Võromaal

Võrokõsõ pidävä umas imäkeeles iks võro kiilt. Täämbädsel imäkeelepääväl om paslik perrä kaia, määne om sais võro keele opmisõ ja oppamisõga. Oldas harinu tuuga, et inemine alostas imäkeele opmist kotost. Niimuudu om tuu olnu ka võro keelega. Varrampa, ku koolin ja muial opiasotuisin võro kiilt hääs toonis es peetä, jäigi keele oppaminõ päämidselt kodo ülesandõs. [...]


Otsitas vahtsit savvusannakaupu ja -meelüssit

MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü om vällä hõiganu vahtsidõ kaupu ja meelüsside luumisõ konkursi. Konkursi teema om suidsusann ja sannakombõ. Ettevõtmisõga tahetas mano saia sannaga köüdetüid kaupu ja meelüssit ja kittä savvusannakombit. Konkursilõ oodõtas innekõkkõ sändsit asju, miä omma köüdedü Vana-Võromaa savvusannakombidõga. Nuu võiva olla sannankäümise jaos tarvilidsõ as’a, sanna pasva as’a vai sannaperimüsega köüdedü meelüsse. As’a [...]


Pokudõ aastatsõõr kaasi vaihõl

Tarton näüdäti inne imäkeelepäivä, 13. urbõkuul vahtsõt raamatut «Aastatsõõr pokudõga», kon omma Valteri Edgari luudu poku köüdedü luudusõfotodõga, miä omma tettü Vanal Võromaal, päämidselt Pöörüsmäel, kost kunstnik tarnamättä ku poku hindä ja eestläisi jaos üles löüdse. Võro instituudi vällä ant raamat om katõkeeline. Pilte tävvendäse Valteri Edgari perijä Leppiku Külli elolidsõ võro- ja eestikeelidse mõtõlusõ [...]


Kunstiprogramm Tsiberi latsõpõlvõst Võrol ja Verioral

«Siberi lapsepõlv» om näütüisi ja sündmüisi seeriä, minka mälehtedäs märdsikiudutamisõ 70. aastapäivä. Taa om osa mi kollektiivsõst mälost ja isiklik kogõmus noilõ, kiä tuu 1949. aasta keväjä olli latsõ vai viil sündümädä. Kunstirühmitüs SLED om katõl perämädsel aastal kor’anu latsõna kiudutõduisi inemiisi mälehtüisi ja käünü näidega üten Tsiberin uurmisreisel. No pandas 16. Eesti raudtiijaaman vällä [...]


Targa-võistlusõ parõmba teedä

Timahavadsõ võro keele ja kultuuri olümpiaadi «Ütski tark ei sata taivast» parõmba omma Koddala Kairiin Orava kooli 8. klassist ja Denisovi Saara Võro gümnaasiumi 11. klassist. Seokõrd oll’ põliskiili aasta puhul tiidmiisiproovil küsümüisi põlitsidõ kiili kotsilõ. Niisamatõ oll’ tähtsä teedä võrokeelitsit luujit ja näide loomingut ja ka esi võro keelen luumisjoudu pruuvi. Võro keele olümpiaadi [...]


Kõva tuul ai Osola bussipaviljoni uppi

Minevä nädäli lõpu kõva tuul murdsõ puid ja tekk’ muid pahanduisi. Üts esimuudu pahandus juhtu Urvastõ kihlkunnan Osola külän, kon tuul ai uppi bussi uutmisõ putka. UL


Poliitika ja doping

Tahas üteldä midägi vaimukat, a no – ei tulõ vaimu pääle. Kõik taa perämädse ao suusasport ja poliitika presvä vaimu maaha, nii et mõttõgi omma säändse puulhapanu. Võissi jo pruuvi naid kattõ asja kuigi köütmä naada, et poliitikidõ doping vai nii. Tuu nilbõ tii vii muidogi kõrraga e-valimiisi mano. Omma jo poliitigu õks ütelnü, et [...]


Ristimõts jääs märgutama

Imäkeelepääväline ettekujotus ütest paarisaa aasta tagutsõst matussõrongist   Kerigukell kumisõs üle keväjädse mõtsa. Matussõrong pidä kinni vana jürre pedäjä man. Austõt külämiis võtt vaiva väidse ja lõikas puu sisse väiku risti. Koorõ alt igritses kuldnõ vaigupissar. Tsirtsatas viina. Rong tuudõrdas edesi matussõ poolõ, a üts nuur sirgõ miis jääs maha. Kae noh, mõtlõs tä ja [...]


Mäeotsa Ain: oll’ võimsa, ku väikun Võro liinan paa päält kaas är linnas’

Võrolt peri tunnõt lavastaja Mäeotsa Ain tege parhilla uman kodoliinan pruuvõ. Seo kuu lõpun tulõ Võro liinan Liiva uulitsan pubin Tamula Vanake püüne pääle MTÜ Müüdud Naer kõrraldõt näütemäng «Needid ja suhkruvatt», kon kõnõldas sündmüisist Võrol 1987. aastaga sügüse. Kõnõlõmi lavastaja Mäeotsa Ainiga taast vahtsõst tiatritüküst ja tsipakõsõ muust kah. Urbõkuud kutsutas tiatrikuus. Mille nii? [...]


Ei saa aru

2019. aastaga märtsi algusõn tull’ mullõ miilde üts vana lugu. Meid, pääzootehnikiid, kammandõdi aig-aolt Võrulõ kokku ja loeti sõna pääle, kui halvastõ kõik om ja kui pall’u om vaia asja paranda. Üts vanõmb kolleeg ütel’ tuu pääle: ma saa arru, et ma olõ ull, aga tuu mullõ pähä ei mahu, kuis mii kõik ulli olõmi. [...]


Kunstnik Gulgi Albert sai juubõlis karmaniraamadu

Sõmmõrpalo kandist peri kunstnigul, Kursi kuulkunna ütel alostalal Gulgi Albertil sai 17. radokuul puulsada aastat eletüs. Tarto Kunstnigõ Liit, kelle kunstimajan om Albertil uma ateljee jo tuust aost, ku sääl ruumi jaeti, löüdse, et lisas näütüsele om tuul puhul paslik Alberti kunsti ka kaasi vaihõlõ säädi. 1. paastukuul tuudi raamat «Gulk» (midä nä esi karmani-Gulgis [...]


Ilm pendeldäs keväjä poolõ

Tei talv läbi veidü ilmamärkmid. Arvada võit, et tinavastasõst talvõst kõnõldas viil mitu aigu, ku tõnõ säänesama järgi ei tulõ. «Detsember – üks põnevate ilmadega kuu,» kirut’ Ain Kallis luutsinapäävä Maalihen, ja tuudsamma võit üldä kõgõ talvõ kottalõ. Edimätse kõvõmba külmä tulli novvembrin ja tuust saadik naksi ilm pea üle päävä hennest kõigutama: õks lummõ [...]


Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu. Kipõ ku kerävälk   Kiirabi tõiõ mehe, kes oll’ pur’on pääga maaha sadanu ja pää katski löönü. Avitimi tä lõikusõlavva pääle, kon tohtri naas’ tedä umblõma. Äkki karas’ miis pistü ja tormas’ nigu kerävälk tohtrilõ kallalõ, tougas’ tä vasta saina. Tohtril [...]


Priinime lugu. Peterson

Sääntse perekunnanime kandjit om täämbädse päävä Eestin üle 1300. Sagõhusõ poolõst om nimi 36. kotussõ pääl. Taad perekunnanimme omma kandnu Eesti liinun (Villändin, Valgan, Narvan jm) inemise joba 1816. Ku priinimmi naati 1820. aastidõ paiku andma, anti taad nimme egän tuuaigsõn maakunnan peris mitmin mõisun. Kõgõ inämb anti taad Tartomaal – 27 mõisan. Hulga anti [...]


Kõva majandus and keele

Taa imäkiil tulõ är häötä, taa om inemise arõngul jalon. Kaegõ, kõik maailma pasknääri laulva ütte laulu, ei määneski murrakut ei dialekti, kõik saava ütstõõsõst arvo. Üts universum, üts planeet Maa ja üts maailma inemiisile arvo saia kiil. Inglüse. Ei, inglüse kiil ei kõlba, taa ei olõ määnegi maailmakiil. Inglaisi om pall’o veidü, et näile [...]


Pardsividämine

1970ndide aastidõ algusõn prooviti kolhoosin pääle kannu kasvatõdõ ka muid sulõliidsi. Kül pärlkannu, faasaniid, partsõ ja veitsilt muid kah. Ütskõrd lätsimi katõ autugõ partsõ Tartu tapamajja viimä. Pardsi panti vallalidsõlt autukasti, selle et näidege es olõ hirmu, et nä unikulõ läävä. Tapatsehh oll’ tõsõ kõrra pääl. Kana viidi üles liftige, a sõs üteldi meile, et [...]


Intervjuu

Aastal 1949 oll’ Sulbi kandin väiku kolhoos ja inneskidsen talo kar’alaudan peeti piimäkarja. Eks vast iks lehmä, kedä naasõ käsilde nüssevä, andsõva vanast rasvast viil häste piimä. Ütel hummogul helistedi aolehe toimõndusõst kolhoosi kontorilõ ja taheti tulla kolhoosi kar’anaisiga intervjuud tegemä. Esimehel kästi naisilõ edesi üteldä, et nä olõsi järgmäne hummok lauda man. Eks sis [...]


Võõral maal võõra keelega hädän

No omma naa ussõ vallalõ üle ilma, mine kohe tahat ja kuis tahat. Ollimi tütre käest kingis saadu tuusikuga Itaaliamaad avastaman, katõkõrdsõ reisibussiga. Sääl tuu seltskund oll’ väega kirriv ja põnnõv. Mi, kõgõ vanõmba, iks andsõmi teedüst siist ja säält. A reisnüid inemiisi oll’ seltskunnan viil. Üts Karksi-Nuia miis Kalle kõnõl’, kuis nä naasõga olli [...]


Tossu Tilda pajatus

«Lible tegi, Lible tegi!» Parhilla om kõgõ tulitsõmb teema doping. Kon rohkõmb inemiisi kuun om, võetas tuu õkva jutus. Tarku om muidoki pall’o. Arotõdas nii ja naa. Mu meelest om tego rahvusligu leinäga. Eestile pall’o kuulsust toonu suusataminõ, tunnõdu nime, ärtrööbät tüü ja maahamatõdu luutusõ – no kas ei tii kurvas. Üten perren oll’ jäl [...]


Muda Mari pajatus

Tõõsõ tsõõri poliitigu Ma kuuli raadiost, et kõik poliitigu, kiä riigikogost vällä jäivä, tahtva nüüt Euruupahe minnä. Tuu tähendäs, et kuiki riigikogo sai valitus, ei kao tuu valimiisi jutt kohegi, kõik nakas jälki otsast pääle. Tuu oll’ ku jumala sõrm, et õnnõ Reformieräkund julgu varramba vällä üteldä, kiä näil Euruupahe minnä taht. Tuu julgusõ iist [...]


Maolda nali

Kohe jalakõsõ läävä Kergide elokombidõga naistõrahvas, miniseelik sälän, kõnd uulidsa pääl. Üts meesterahvas, kiä kah sääl uulidsa pääl juhtus olõma, pruuv vaimukas olla: «Kohe naa ilosa jalakõsõ läävä kah?» «Kodo, ku midägi vaihõlõ ei tulõ!» kostus kimmäs vastus.