Nopri talomeierei tege vallalõ vahtsõs tettü lehmälauda

Nopri talomeierei Misso kandin Kärinä külän om võtnu hindäle tsihis naada tuutma Eesti kõgõ parõmba kvaliteediga piimä. Seo riidi tetäs Noprin pidolidsõlt valla vahtsõs tett lehmälaut, kohe puhtamba piimä saamisõs investeeriti 1,5 miljonni eurot. Taloperemiis Niilo Tiit nimmas vahtsõt lauta säitsmetärnifarmis. «Piimä kvaliteedi jaos om tähtsä eläjide hääolo ja tuud hindasõ üle ilma piimätarga kuvvõ [...]


Võro liinagaleriin saa nätä sepätüüd ja puuslikkõ

Kandlõ kultuurimajan Võro liinagaleriin saa seo kuu kaia kattõ põnõvat näütüst. Edimädse kõrra pääl omma välän Valtri Edgari puusligu ja kratimaali, a tõõsõ kõrra galeriisaalin saa nätä Rõugõ sepä Reemanni Piitre näütüst sepistedüist tüüriistust ja muust sepätüüst. Reemanni Piitre pand’ umist töiest näütüse kokko tuul puhul, et sai seo kuu alostusõn 50 aastakka vanas ja [...]


Telli saa tulõva aasta sainakallendrit

Võro instituut kõrraldas 2020. aastaga võro- ja eestikeelidse sainakallendri tegemist. «Võromaal lätt aig jo kah võro muudu, olkõ sõs sääne kallendri kõik aig silmä all,» om kirän kallendri telmise teedüssen. Katskeeline sainakallõndri om kinä krutskilinõ kingitüs nii uman perren ku sõpru jaos, sammamuudu passis sääne kallendri häste asotusõ saina pääle. Telli saa kas üte vai [...]


Käü vahtsõ lõõdsamuusiga konkurss

Teppo Augusti lõõdsatalo om vällä kuulutanu vahtsidõ lõõtspillilukõ konkursi «Ummamuudu lugu». Konkursilõ oodõtas traditsioonilidsõn lõõtspilli stiilin pillipallo. Konkursiga tahtva kõrraldaja anda lõõdsalukõ tegijile võimalusõ uma loomingu näütämises ja saia vahtsõt lõõtspillirepertuaari. Konkursist ossa võtmisõs tulõ hindäst 25. rehekuus teedä anda. Ligembät teedüst saa kaia internetist aadrõssi lootsatalu.ee päält. UL


Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nätäl

Tulõva nädäli, 14.–20. rehekuuni peetäs jälki Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et nädäli joosul pakva mitmõ Vana-Võromaa söögikotussõ Uma Meki märgiga kolmõ käügiga süüki. Sääne lõunõ- vai õdagusüük mass ütele süüjäle 17 eurot. Kohvikidõ ja restoraanõ nädälist võtva ossa: ● Sulbi kohvik Sulbin, ● kohvik-puut EloPärl Võrol, ● Stedingu kohvik Võrol, ● [...]


Võrol tulõ konvõrents arheoloogiast ja mõtsavellist

25.–26. rehekuul peetäs Võro instituudin ja Vana-Võromaa kultuurikuan arheoloogiakonvõrentsi «Kalmunäio ja mõtsaveli». Arotõdas, kuimuudu and Võromaa matussidõ luiõ ja löüdmiisi uurminõ parõmbat tiidmist. Konvõrendsil astva üles Valgu Heiki, Lillaku Anu, Malve Martin, Kiudsoo Mauri, Pukkoneni Mari ja Undi Arnold. Konvõrendsi tõsõl pääväl tetäs bussiga välläsõit Lükkä punkri mano ja Vahtsõliina. Ossavõtminõ om massulda, a kullõjal [...]


Tennä väega

Õkva süämele lät s’ taa Võromaa vannu inemiisi festival «Kotost vällä». Kõik oll’ hää ja kimmäs, kõrraldaja omma vällä tiinnü süvä kummardusõ. Eräle tahassi kittä linnapääd herrä Allast. Ärku kiä mõtõlgu, et ma meelütä vai propagandat taha tetä. A kuis tä mõistsõ mi vannuga kõnõlda ja meist luku pitä, olõ es kipõngi uhkõ. Ja ku [...]


Kimmüst mano!

Sõbõr kõlis t’. Ütli, et ei saa pikält kõnõlda, olõ mõttõtalossil. Sõbõr naa s’ toro otsan oigõlõma ja ütel’: «Säänest asja ei olõ olõman! Talos om iks tuu, ku midägi är tetäs, sitta veetäs vai muud säänest. Joba sõna «mõttõtalos» esi om mõttõlda, umbõs nigu Keskeräkunna avvokohus!» Tuu tollõs. A tõtõst juhtu niimuudu, et trehvsi [...]


Pakõ alt, TÕN tulõ!

Nii vanna inemist, kiä inämb midägi oppi ei suta, olõki-i olõmah   Vanõmba ja keskiälidse inemise mälehtäse häste tuud Lenini kuulsat hõigahust «Õppida, õppida, õppida!». Umal aol kõlasi tuu hõigahus nigu tühipal’as sõnakõlks. Opsõva nohiku ja muudo laasa, virga inemise naksiva jo varra tüüd ründsütäma. Pall’o kimmämbält pidä tuu Iljitši hõigahus paika täämbädsel pääval, nigu [...]


Hääkõrrast ja loodushoiust

Üts suur hädä, midä ammõtniku süvendäse, om hääkõrra ja loodusõ kaitsmise segiajamine. Kotusside omma nuu peris ütstõsõ vastandi. Üts näüde: Rõugõ vallan keeleti är vana lavvaunigu. Mõni ütläs, et tuu reostas loodust. Reostas tõtõstõ, aga ainult sis, ku nuu laua omma immutõt. Õnnõs ütski saekaatri säändsiid laudu ei paku. Harilik lauaunik om loodusõlõ peris kingitüs. [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 14. kiri. Jalgrattaga liikmisõ võlu ja valu   Jalgrattaga sõitminõ mullõ väega miildüs, seo tunnõ, kuis tuul vihises kõrvun ja hiussõ lehvise tuulõ käen. Olõ-i ülearvo kipõ, a [...]


Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus

Hää lugõja ja kirotaja! Uma Lehe 16. jutuvõistlus om no vällä kuulutõt. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2020. aastaga joosul lehen är. Võistlusjuttõ sordi: 1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu [...]


Eesti ilm üte sängüteki seen

Põlva küle all Puuri külän üten majapidämisen saa perrerahvas, ku tahtminõ tulõ, käega kõkkõ nellä aastaaigu kumpi ja näütüses varbidõga suvõn olla ja nõnaga samal aol keväjät nuhuta. Kuis tuu nii saa olla, tulõ lähkümbält valla seletä. Ku käsitüühuvilinõ Kaarsalu Pille internetin triibulist, kraaditekis kutsutut tekki näkk’, naksi täl näpo õkva süütmä, et tuu tulõs [...]


Suvõmälehtüs: silmäillo täüs liin

Käve põimukuul reisibürooga Lätin Ventspilsin ekskursioonil. Olli sääl ka innembä käünü, a seokõrd oll’ liin jäl tõistmuudu säetü. Ventspils om liin Läänemere veeren. Sääl om väkev satam, kon laaditas egäsugust kaupa, ka naftat. Liinan om vähembält 25 lehmäkujjo. Sadaman om naftalehm ja muuli pääl madrus-lehm. Keskliinan om valgõ lehmäpreili, kes sais piigli iin ja imehteles [...]


Maahaina võim. Edimäne jago

Ma olõ maahainausku. Joba mu vanaimä ütel’, et kõik vägi ja võim tulõ luudusõst. Ja täl oll’ õigus. Keväjäst sügüseni kasus ja häitses mi ümbre egäsugutsit puid ja puhmõ, hainu ja lille, midä saa kor’ada ja kuivada. Mõnõl lehti, tõisil jäl juuri vai häitsmit. Olõ kõik uma elo mitmõ tõvõ kõrral maarohtõ tarvitanu. Keväjä varra [...]


Priinime lugu: Pruus

Seol nimel om täämbädsen Eestin 144 kandjat ja taa om tegünü vähämbäst nellän eri paigan. Tartumaal Palamusõ Luua mõisan sai seo nime Puusepä Mihkli pere. Mihkli oll’ inneskine mõisa puusepp ja tuuperäst võinu arvada, et nimi lätt kokko hoobis sõnaga pruss, lain vinne sõnast брус, midä mõnõl puul Eestin om vällä üteld ka [pruuss]. A [...]


Pistä kinni!

Ma elä suurõh kortõrmajah ja naabris om Mamastõ latsiaid. Ütel pääväl tulli uma tutva puult. Latsiaia väretin saisõ latsõkõnõ. Tä uutsõ kodominekit, jäimi juttu ajama. Mul om latsiga hää läbisaaminõ. Äkki tä küsse: tädi, kas sul kommi ei olõ? Tsusksi käe karmanihe, no es õlõ. Latsõ nägo oll’ nii palvõt täüs ja oll’ nätä, et [...]


Veriora süküstorm

1961. vai 1962. aastal oll’ Veriora kandin seo ao rängembit sügüsetormõ, kon ma näi tuulõ murrõtuisi jämehit ku piinit puid risti-rästi hektäride viisi. Tuu oll’ vist tromb kuun piksega. Mu esä oll’ tuul aol maaparandusõn tüül. Tull’ kodo ja ütel’, et läämi toomi 3–4 rummi ärpalanuisi kuusõ ja pedäjä tüvvi. Mi imäga sõidimi kah üten. [...]


Vinne nimega kuuk

Sõbranna käve rätsepäkooli kokkotulõkil Tal’nan Vinne restoraanin. Läbielämise ei püsü inemise seen, nii tä mullõ tagasitii pääl rongist kõlist’ ja nakas’ noid jagama. Noh et kes ja kuis ja pall’u limbas’… «A vot tuu süük Vinne restoraanin! Kõgõ inne tuudi puravikkõga supp. No es olõ supi näku. Es kostki paistu noid puravikkõ. Segi lüüdü kõik! [...]


Tossu Tilda pajatus

Elo nigu kino Ütel ilosal suvõpääväl istsõ ma kohvikruusiga rõdu pääl. Paistu jupp ello, mis oll’ nigu kino. Vastanmajast om nätä Tsirgutädi, kes puistas aknõlavva pääle terri. Tälle miildüse väiku tsirgu. Kõgõ omma jaol ka nälädse tuvikõsõ. Noid tsirkõ tädi ei kannata. Tä pand tähele, et mõnõ tuvi lösütäse alomadsõ kõrra aknõlavva pääl. Tsirgutädi kaos [...]


Muda Mari pajatus

Köögitütrigu riiki juhtma Ma kuuli raadiost, et sada aastat tagasi üles tõmmadu kihotuskirä tulõva jälki muudu. Ku Vinnemaal taheti köögitütrigu riiki ja panku juhtma panda, sõs Eestimaal nakkas mahlakuust tuu aig, ku ärimehe inämb ärri tetä ei tohe. Rohopuuti võiva edespite pitä õnnõ aptiikri esi. Tuust es saa ma õnnõ arvu, kuna nä sõs ruuhi [...]


Parm tsuskas: sõaväkke minek

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.