Võrol tulõ istutamisõ talos

Seo riidi nakkas Võro liinan pääle keskkunnateemalinõ kõgõ perre festival «Roheline Võru». Festivalil peetäs hulga keskkunnateemaliidsi loengit ja oppuisi. Üts osa tuust festivalist om istutustalos 14. süküskuul, ku Korõli uja kaldõ pääle istutõdas hulk esi sorti puid ja puhmõ, päämidselt mitmõsugumadsõ paiusordi. «Korõli viirde om plaanin istuta 28 esi paiuliiki, näütüses hõpõremmelga katõsa esi sorti [...]


Võro valla päävä lõppi garaažipidoga

Kats aastat tagasi sai viiest väikumbast vallast üts suur Võro vald. Põimukuu ja süküskuu nädälävaihil om egäh viieh piirkunnah olnu päiv, koh om tõisi küllä oodõtu. Võro valla kultuurias’atundja Rosenbergi Maarika sõnno perrä naas’ tuu mõtõ liikma MTÜde tsõõriklavvast. Et vald om suur ja lagja, om rassõ ütte üle valla asja tetä. Nii tull’gi plaan, [...]


Eesti Rahva Muusõumin tulõ Võromaa söögi päiv

Vana-Võromaa om timahava Eesti söögi esindüspiirkund. Tuu tähendäs, et mi kandi söögikraam ja söögipakminõ om inämb jutus. 18. süküskuu pääväl kõnõldas Tarton Eesti Rahva Muusõumin (ERM) Vana-Võromaa söögi aoluust, põlitsilõ süükele vahtsõ ao moodu ja meki manoandmisõst, näüdätäs vahsõmbit filme, arotõdas söögikraamiga kammandajidõ häti ja näist välläpäsemist. Jutupäiv alostas kell 11 Hurda Jakobi saalin. Pääle [...]


Loengusari kõnõlõs Vana-Võromaa kultuurist

19. süküskuust lätt käümä loengusari Vana-Võromaa kultuuriruumist. Päämidselt om oppus mõtõld giidele ja tõisilõ, kiä Võromaal küläliisi vasta võtva. Loengusari sais kuun neläst koolituspääväst, kon kõnõldas lõõtspillist, suidsusannast, võro keelest, paikkundlikust käsitüüst ja söögist ja Võro liinast. Ligembät teedüst saa SA Võrumaa Arenduskeskusõ turismikoordinaatori Moppeli Kadri käest, e-post kadri.moppel@vorumaa.ee. UL


Kiidil tulõ kokkosaaminõ Costa Rica turismiettevõtjaga

17. süküskuul kell 18 tulõ Rõugõ vallan Kiidi turismitalon kokkosaamisõdak turismiettevõtja ja kohvikasvataja Jampoli Glenniga Kesk-Ameerikast Costa Ricast. Jampoli Glen om üts üleilmalidsõ ökoturismi võrgu iistvidäjä. Costa Rica om Eestiga võrrõldava suurusõ ja majandusõga maa, kon om väega kirriv luudus ja tuud kaitsõtas häste. UL


Margna Epu maalinäütüs Võrol Stedingu majan

Võro liinan Stedingu majan tetti minevä neläpäävä õdagu valla kunstnik Margna Epu maalinäütüs. Kanepi vallan elävä kunstnigu pildi kõnõlõsõ päämidselt luumisõst. Osa pilte om maalitu hariligu värmipalaja pääle, a mõnõ näütüsepildi omma kunstnigul tettü ka vannu puutükke, pütülaudu jm pääle. Rahmani Jan Näütüse kõrraldaja Huule Jana ja kunstnik Margna Epp näütüse vallategemisel. Rahmani Jani pilt


Lätti pagõminõ pätti ei avita

Mõnikõrd juhtusõ hirmsa as’a. Ma usu, et kiäki meist es tahtnu olla tuu imä nahan, kiä minevä pühäpäävä latsiga Haani puuti ijätüst ostma läts’, ku gaasimaskin pätt püssäga puuti rüüvmä tull’. Sääne asi aja iks hirmu nahka külh. Õnnõs es juhtu midägi hullõmbat. Püss es tii pauku ja Lätimaalõ Hopa liina pagõnu pätt saadi kipõstõ [...]


Klaasi Urmas: kultuuripääliina mõtõ om nõsta mi inemiisi hindäusku

Tarto liinapää Klaasi Urmas kõnõlõs, midä tähendäs mi kandi jaos Tarto valiminõ ütes 2024. aastaga Euruupa kultuuripääliinas. Tarto valiti kultuuripääliinas üten 19 Lõuna-Eesti umavalitsusõga, miä tähendäs, et kultuuripääliina üritüisi tulõ ka Tarto liinast välänpuul. Midä Su jaos tähendäs tuu, et Tarto valiti Euruupa 2024. aastaga kultuuripääliinas? Loomulikult om seo suur tunnustus tüü iist, mis mi [...]


Arustlakõ sildimajandus

Ma sei elun edimäst kõrda mõstuisi kartuld. Noorõ kartuli, es olõ kuurmise vaiva. Ainult keedä ja rapuda pata – kuur valla. Mõtõ läts’ poodisilte pääle – «Pestud kartul». Tävveste ülearunõ silt, kõigilõ om jo pall’a silmäga nätä, et «pestud». Eestläne tahassi innembä teedä, kas sordi nimi om «Ando» vai «Ants» vai «Atleet» vai koguni «Adretta». [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 12. kiri. Maakerä kopsu palassõ   1998. aastagal olli ma ansamblin Hundva laulja. Üts mi laulõst, tunnõt Eesti autori sõnno pääle, kõnõl’ niimuudu: «Maakerä süä ei tuksu, maakerä [...]


Eläjä otsva umma kotust

Eläjä omma nigu inemise: iks löüdvä kõgõ parõmba kotussõ, kon ellä ja süvvä. Ku ma viis aastat tagasi kõigi ummi kodinidõga Võro liinast maalõ är kolisi, oll’ mu vahtsõnõ kodo koskil viistõist aastat tühält saisnu. Sõs olõ õs määnegi ime tuu, et mõtseläjä olli harinu sääl tarõ ümbre käümä. Vana uibu ja pirnipuu kanni iks [...]


Liisokõsõ asti üles Minski liinan

Kaemalda toolõ, et võrokõsõ, kiä olli kutsutu 10. põimukuul Eesti pääväle Minskihe, es mõista valgõvinne kiilt ja valgõvindläse, kiä Tal’na Võro seldsi ansambli Liiso laulõ kulssi, es mõista võro kiilt, saadi ütstõõsõst ummõhtõ häste arvo. Muusikal om joba sääne võim ja vägi, et ütstõõsõst saias sõnnulda arvo. Tävvelidses kinnitüses om tuu, kuis laulu «Võrokõsõ tandsva» [...]


Kuis hinnäst vormin hoita. Tõnõ osa

Ku ma paar aastat tagasi sügüse pensionilõ jäi, mõtli, et nüüd um pall’o vapa aigu hindä jaos. Naksi uma vana piniga egä päiv kõndma, iks kilomiitre edesi ja tõnõ tagasi. Saiõ nii kuu aigu är kävvü, sis tull’ lumi maaha ja läts’ nilbõs. Inämb es tahaki välän kõndi ja jäie tarrõ. Naksi sukka kudama ja [...]


Priinime lugu: Lokk

Seod nimme kand Eestin 345 inemist. Viil om 18 inemist vanna muudu kirotõdu perekunnanimega Lok. Inämbäste tulõva nimekandja Tartu- ja Võromaalt, kuigi nimme tekkü ka Mulgi-, Viro- ja Läänemaal. Lõunan om alussõs talu- vai lisanimi, midä kirotõdi vanan kiräviien Lokko. Kotussõ omma Vana- ja Vahtsõ-Kuuste, Rannu Tammõ mõisa, Võnnu Ahja mõisa, kon tekkü ka perekunnanimi [...]


Üte härävasiga elolugu

Vinne aigu olli pall’odõh liinaveere majapidämiisih eläjä. Kadonu ämm pidi kah Suu pääl lehmä. Sanepitjaam andsõ paprõ. Tollõ jaos pidi eläjäpidäjä viimä uma kusõ proovis. Üts eidekene saiõ as’ast võlssi arvu ja veie sinnä terve kilupangitävve lehmä kust. Lehmäpidämine tasso är – oll’ toes kõhnalõ rahakotilõ. Ämm ostsõ noorõ piimäle tulnu lehmä Ruusmäelt. Tõiõ tä [...]


Perämäne pini

Paar aastat inne Võrru kolimist mul inämb pinni es olõ. Tühi kuudisuu vahtsõ kõgõ vasta, ku muru pääl olli. Kuut oll’ ehitet küüni sisse, toda es saa är kah viiä. Mõtli, et sinnä kõlbasi määnegi mängupini. Närdsupoodist löüdse pikki kõrvugõ valgõt ja pruuni värvi pehme pini. Ega mul sinnä kuudimulku muud es olõki vaia ku [...]


Tossu Tilda pajatus

Kuis vanaimä latsõlatsõ taplõma opas’ Seo jutu kõnõl’ mullõ tuusama vanaimä esi. Pojapoig tull’ latsiaiast kodo, silmä likõ, ni kaivas’, et üts poiss timä rühmäst lei tedä. Vanaimä trüüste poiskõist, puhksõ haigõt saanu kotusõ pääle ja arvas’, et külh kõik saa kõrda. Latsi asi! Es lää nii lihtsäle midägi. Tull’ vällä, et tapukikka ruskit olli [...]


Muda Mari pajatus

Brežnevi pakikõnõ Ma kuuli raadiost, et Breþnev om vahtsõst avvo sisse nõstõtu. Vai vähämbält tuud aigu mooduh olnu Breþnevi pakikõnõ. Kiä om nuur ja vanna aigo ei mälehtä, sõs minevä saandi säitsmekümnendide lõpuh es saa purgihernit ja viinerit poodist osta, a noid jaeti ammõdiühingüst tüü man. Noid pakkõ kutsutigi Breþnevi pakikõisis. Tuudaigu ilmu ka pall’o [...]


Maolda nali

Midä vällä viiä? Võro restorani vastan läts’ ütskõrd maja palama. Mehe joosi vällä, et saa vast avita. Palavan majan oll’ istnu vanamutikõnõ. «Midä vällä om vaia viiä?» küsse edimäne abilinõ. «Vii tsolk vällä,» ütel’ vanamutt, kiä tiiä es palamisõst viil midägi.


Parm tsuskas: Tähele panda, valmis olla!

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Start kardokavõtus om antu.