Matkapäiv Meerapalon

Puulpäävä, 10. põimukuul peeti Kaika suvõülikooli matkapäivä. Hummogut alostõdi Meerapalo koolimaja moro pääl. Sai kullõlda loengit paigapäälitsist inemise- ja kotusõnimmist, suguvõssust, kotussõjuttõst ja etnoõudusromaanist «Värav», mille tegevüs sünnüs kah Meerapalon. Koolimajan oll’ samal aol vallalõ kohvik, kon müüdi näütüses üle moro elävide kitsi piimäst tettüt kohopiimäsaia ja umakandi inemiisi tettüt hapund kurki. Tõsõ kõrra pääl [...]


Tsõõriklaud Võro instituudi olõvigust ja tulõvigust

Riigiammõtnigõ Kagu-Eesti välitöie ütes osas oll’ riidi, 9. põimukuul Võro instituudin peet tsõõriklaud «Muusõumi, tiidüs ja arõndus, kuimuudu neo tõnõtõist tävvendäse. Võro instituudi roll ja pannus». Tsõõriklavvan kõnõli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri Pajusalu Karl, kultuuriministri Lukasõ Tõnis, haridus- ja tiidüsministeeriümi tiidüsosakunna pääas’atundja Olli Maarja, Võro liinapää Allasõ Anti ja Võro instituudi direktri Kuuba [...]


Varõssõl peeti Pühäjõõ käsitüülaatu

10. põimukuul peeti Osola lähkül Varõssõl käsitüülaatu. «Seo om hää laat,» kitt’ Loona talo veski peremiis Asi Allar päält Pühäjõõ käsitüülaatu. Tä selet’ lähkümpä, et taa laadu tege hääs tuu, et müvväs õnnõ käsitüüd ja inämbüisi paigapäälist kraami. Ka rahvast käü laadu pääl hulga, osa arvada noid, kiä omma minemän Hauka laadu pääle, midä samal [...]


Võro liina sünnüpäiv Võromaa keskraamadukogon

Ku eelä käve liina sünnüpäävä avvus raamadukogon Võrol sündünü diplomaat Kulli Clyde, sõs hummõn, 16. põimukuul pakutas kellä 10–18 III kõrra pääl lugemissaalin sünnüpääväkohvi. Kell 14 om Kellä Katõ kirändüsklubin külän luulõtaja Osila Virve. Kõik omma oodõdu! UL


Tulõva Võro liinapäävä

Võro liin saa timahavva 235 aastakka vanas. 16.–18. põimukuul tähistedäs tuud Võro liinapäivil. Kavan omma kontsõrdi, rongikäük, laat, 1784 meetri juuskminõ ja pall’o muud põnõvat. Pakutas torti ja saa nätä tulõvärki. Liinapäiviga ütel aol omma Võrol ka muu üritüse, näütüses perepäävä «Koton om hää» 16.–17. põimukuul ja Võro vaskpuhkpillifestivaali kontsõrt 18. põimukuul kl 17 liinaplatsi [...]


Põlva kandin peetäs ökofestivali

16.–18. põimukuul tulõ 14. ökofestival «Rohilidsõmb elo». 16. põimukuul saa ossa võtta mitmõst tüütarõst, näütüses meisterdedäs Suurõtiimuusõumin kepphobõsit ja Maarja külän opatas ossõst aida tegemä. 17. põimukuul saa kah mitmõn tüütarõn kävvü, Pokumaal tetäs kasvotrükki ja Räpinän opatas latsi kajakiga sõitma. Lisas saa kaia tulõtseremooniat, kävvü Paranduskohvikun ja tetä pall’o muud. 18. põimukuul peetäs Karilatsin [...]


Kassipilt

Lätsimi provvaga pojapoja sünnüpääväle, krõngli üten. Moro pääle jõudõn näimi, kuis «õigõ peremiis» peesütäs ussõ iin. Rebäse karva kass. Tä om väega herksä elläi: võhlu, hiirõ, muti piät tedä pelgäma. Kõik, kiä liikva, tä kinni püüd. Ka tsirkõ om tarõ man veidü nätä, noist om peris hallõ. Ivastsõ Kasperi jutt ja pilt


Praktikat, praktikat, praktikat!

Süküskuu olõ-i inämb mäki takan ja mõttõ käävä joba kooli ümbre. Olõ ummi koolinkäümiisiga joba lõpuotsan ja mõtlõ sakõstõ tuu pääle tagasi. Eesti kuul om hää kuul ja inämbüisi saa kõik elos tarviligu tiidmise kätte. Õnnõ üts asi, miä elon takistusõs tulõ, om tuu, et praktiliidsi asjo mõista-i tetä. Om vaia tetä näütüses sääne lihtsä [...]


Slämm – kõik kõigilõ lähembäle!

Kirändüshuvilidsõ ja kultuurikõrraldaja võinu kõrralda luulõtuisi lava päält lugõmisõ võigõluisi uman kodokülän ja liinan. Ja paigapäälidse (suhvli)kiränigu võinu noist ossa võtta   Slämmluulõ om tasadsõ loomuga eestläisile vahtsõnõ ja võõras kirändüslik nättüs. Tego om väegagi ameerigaligun-lääneligun stiilin rahvast üten haardva ja võistlusligu mooduga luulõõdaguga. Nimelt valmistas käpätäüs julgit kiränikkõ prõmmus (ehk slämmiõdagus) ette aopiire sisse [...]


Uhkõ luulõpuu muudsa oss avitas luulõl ellä

Kauksi Ülle uhkõ luulõpuu sai ildaaigu ummamuudu ossa – tütre Maaliga ütenkuun luudu kogo «Paralleeluniversum». Kauksi Ülle om kõgõ mõistnu olla muudsa, etnofuturistlinõ, võtnu vormi vahtsõst aost, a saman pruuknu loomingulõimõn kõkkõ inneskist. «Paralleeluniversumi» edesõnast saami teedä, et «sjoo raamatu kirotamine alas Mirjam Paalese FB ehk moloraamadu üleskutsest ja timä saadõt märksõnnust. Maali täägse mu [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 10. kiri. Vahtsõnõ sõbõr   Hariligult ei tekü vanõmban iän sõpru väega lihtsähe. Olõ esi tähele pandnu ja nii ütlese ka tõsõ suurõ inemise. Mullõ om seol aastagal [...]


Liinakuru salahus

«Sa olõt nigu Koidula!» terehtäs minno Merilai Arne (58), eesti kirändüse profesri, ja and tuuga mõista, et ma uma esä lehte olõ trehvänü tegemä. Umma oppajat om suvõl tsipa andsak nätä, nigu ka tan Liinakuru talo moro pääl olla. Kirändüstudõngi pidävä profesri maakoton egä kooliaastaga lõpun keväjäkuuli. Seo piimäkuu alostusõn oll’ 12. kõrd katõ päävä [...]


Ja saigi tuu ilm luudus. Suidsusannan

ARVUSTUS. «Suidsusannasümfoonia» om seos kõrras läbi. Lubati luvva ilma ja mõskõ inemiisi. Tuud sai. Kõgõ mõosamb oll’ tükü silmäga nätä osa. Lavastaja ja kunstnigõ kuuntüün sündü püüne pääle üts väkev ürgsupp, mille kesken olõva sannalava päält löüdse kõik luumisõs tarviligu. Kõoossast sai dirigendikepp, kõolehist pulman pillutava kruunlehe, vihtõst latsõ kõttu. Lava pääl liikminõ teküt’ transitundõ. [...]


Priinime lugu: Rüga

Rüävõtmisõ aigu passis häste kirota nimest Rüga. Taa perekunnanime kandjit om 40 ümbre. Nimi om annõt kõgõ inne 1809. a Kanepin ütele Võro koolipoiskõsõlõ, kiä oll’ Võrolt Kanepihe kihlkunnakuuli lännü. Pastor Roth andsõ tuul aol nime kõigilõ, säälhulgan ka koolipoiskõisilõ, kiä arvada külh vaihti nime uma (vana) perekunnaga ütes ja samas. 1826 om taa perekunnanimi [...]


Üts sõa-ao mälehtüs

Oll’ 1944. aasta põimukuu. Saksa sõavägi oll’ taganõman. Mi pere elli Karisöödin, Läti piiri lähkün. Inemiisile anti käsk minnä Marienburgi. Imä ütel’: «Jah, jah!» Esi selet’ naabripernaasõlõ: «Meil mõts tansaman üle tii. Mi läämi mõtsa!» Meil oll’ lehm, vasik ja tsiga, naabril hopõn, lehm ja kats tsika. Vankri pääle säeti vannu rõivit ja tekke mõtsan [...]


Kuis ma Balti ketin käve

Kolmkümmend aastat tagasi olli ma gaasianalüsaatori tehassõn sepp. Tehassõst läts’ mitu bussitäüt rahvast Balti ketti. Mi ollimi peris Mulgimaal Abja-Paluoja kandin mõtsa vahel. Algusõni oll’ viil aigu, ku mul oll’ vaia mõtsa minnä. Sääl oll’ pall’u pähkmäpuid, ma korssi kotikõsõ pähkmit täüs. Ku tagasi tulli, andsõ naisilõ mõistatusõ: «Mõista mõista, mis tuu om? Püksõn kasus, [...]


Tossu Tilda pajatus

Lätimaalõ ujominõ Ütel tutval keskiälidsel paaril, kinkal latsõ joba suurõ ja uma elo pääl, on no rohkõmb aigu ummi asjo tetä. Mõlõmba omma latsõn vii veeren kasunu ja kõva ujoja. Mineväst aastast pääle käävä nä õdagist ujoman. Plaan om sääne, et ihho karastõdas mitmin järvin, pääasi, et ujomiskotus olõs olõman. Minevä suvi oll’ väega lämmi, [...]


Muda Mari pajatus

Rehvormipisiläse Ma kuuli raadiost, et kuuma suvõ peräst omma ümbre maa rehvormipisiläse vallalõ päsnü ja nakatasõ kõiki. Üts rehvorm aja tõist takah. Eestimaal om kah valitsus pisiläisi käest purra saanu. Valitsus tege riigirehvormi ja om lubanu egäsugudsõ hiitra nimega ammõdi är kaota. Pääasi, ku nä hinnäst kogõmada är kaoda-i. Ameerigamaal om president inemiisi vaimsõ tervüse [...]


Maolda nali

Katskidsõ keelega miis Miis lätt tohtri mano. Tuu küsüs: «Mis viga?» Miis näütäs kiilt. Tohtri: «Ti kiil om tävveste katski, mis juhtu?» Miis: «Liitrine viin sattõ asfaldi pääle purus.»


Parm tsuskas: valitsusõ 100 päivä

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.