Puut, miä pidä tähtsäs umakandi söögikraami

Võrol om lehekuust puut, kon müügil hää valik paikligõ väikeisi tuutjidõ kodomaa kraamist tettüt süüki ja juuki, muu hulgan tuud kõgõ puhtambat ja õigõmbat, Uma Meki tähüssega kaupa. Põlidsõ võrokõsõ ja pikä kokakogõmusõga Pavlova Nele puut sai pääle vahtsõndamist ka vahtsõ nime – Nele Uma Gurmee. Poodi pernaanõ ütles, et vahtsõndamisõs anni tälle huugu poig [...]


Põlva ja Räpinä uutva tulõva nädäli lõpun liinapäivile

Tulõva nädäli lõpun peetäs liinapäivi Põlvan ja Räpinäl. Mõlõmban paigan om plaanin hulga esisugumaidsi ettevõtmiisi. Põlva päivi peetäs joba 30. kõrda. Timahava om hulga traditsiooniliidsi tegemiisi, a ka hulga vahtsõt. Põlva järve pääl saa viikingilaivaga lõbusõitu tetä, Kesk uulidsa pääl sõidõtas alla moodorilda massinidõga. Päivil om hulga spordiüritüisi, peetäs laatu ja laulu- ja tandsupito. Om [...]


Latsirikka perre pei Haanin sünnüpäivä

Minevä puulpäävä pidi Haani rahvamajan 25. sünnüpäivä Võromaa latsirikkidõ perri ütisüs. Tennäti liidu alostajit, vidäjit ja tugõjit. Kullõldi Roosalu Rolfi, Kaasiku Oti ja Wana Wõromaa Wunkorkestri kontsõrti, latsilõ olli viil uma tegemise. Pidost võtt’ ossa päält 100 inemise, pido lõpõtusõs süüdi torti ja suurõ perre sai umavahel juttu aia. UL


Urbanipäävä laadul saa nätä latsi ja kiränikkõ

Seopuulpääväne urbanipäävä laat Urvastõ kerigu man tulõ latsi- ja raamadusõbralik. Pääle Contra omma hinnäst laadulõ üles andnu kiränigu Raitari Inga, Keräneni Mika ja Zimmermanni Ursula. Saa nätä pia kõiki vannu tutvit kaupmiihi – olku sis hainu, käsitüü vai paikligu söögikraamiga. Lava pääl mäng Laikre perrebänd, kon om kats suurt ja viis latsõkõist. Urvastõ küläkapelli tävvendäse [...]


Vahtsõn-Roosan saa kaia Filmi Vargamäed

Pühäpäävä tetäs küläliidsile Võromaal Vahtsõn-Roosan valla Filmi Vargamäe külästüskeskus. Sääl saa nätä filmist «Tõde ja õigus» tutvit kotussit. Seo om esimuudu paik, kon osa huunist omma peris talomaja ja tõõnõ osa filmi jaos tettü. Filmi Vargamäe keskus om valla 26. lehekuust kooni 15. süküskuuni. Ligembät teedüst saa kodolehe filmivargamae.ee päält. UL


Väimelän tulõ Võro Roboti Tsõõr

Võromaa kutsõhariduskeskus üten MTÜga Robootika kutsva kõiki üten lüümä robodivõigõlusõl «Võro Roboti Tsõõr». Timahava peetäs tuud robodipäivä 25. lehekuul Väimelän Võromaa kutsõhariduskeskusõ tehnomajan. Plaanin om tetä mitu võistlust ja opitarrõ, kon kõik osalidsõ üten saava lüvvä. UL


President taht Eesti inemiisi tundma oppi

Kõnõldas, et president plaanvat sügüse mi kanti tüüle tulla. Tuu om väega hää, tüükässi om iks vaia. Sügüse om jo kardohkavõtmisõ aig, tuud tüüd om iks talgoga tettü. A päält tüü om meil muudki põnõvat. President trehväs tan umakultuuri hällü mano. Saami tälle tutvusta umma kiilt, viiä tä savvusanna, mängi tälle lõõdsapilli, pakku puhast süüki. [...]


Tere, Jüri!

Avalik kiri pääministrile, kiä om ütelnü, et om kõiki inemiisi pääministri   Ma kiroda sullõ edimäst kõrda. Olõ harilik Kagu-Eesti inemine, kelle kotsilõ Tal’na poliitigu arvasõ, et näil om kõik halvastõ. Tuu ei olõ nii. Mul om piaaigu kõik häste. Mul omma latsõ uma elo pääl ja saava häste toimõ. Om viis latsõlast, kiä kasussõ [...]


Kõivupuu Marju: mi ei tiiä, midä üts vai tõnõ umakasu pääle säet tegemine valla päst

Võromaalt peri rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju sai ildaaigu kats suurt tunnustust. Eesti Rukki Selts and’ tälle 2019. aastaga kultuuripreemiä Rukkirääk ja keskkunnaministeeriüm and’ tälle Eerik Kumari nimelidse luuduskaitsõpreemiä. Kõnõlõmi Marjuga tsipa luudusõst ja umakultuurist. Sait säändse preemiä, miä om võro keeli „rüärääk”. Tuud sõnna om vist mõnõl rassõ vällä üteldä? Nojah, taa om ammõtlikult niimuudu, [...]


Aborigeene kaitsõs

Joba sügäväl Vinne aol naati hulkviid kassõ ja pinne häötämä. Jutt käve umbõs nii, et kunagi ei tiiä, kunas määnegi pini purõ vai määnest haigust määnegi kass edesi kand. Vinne aigu noil ettevõtmiisil ülearu häid tagajärgi es olõ ja aig-aolt läts’ iks mõni puuloimanõ varblanõ kassi söögilavva pääle. Nüüd, kon mi esi hindä iist saisami, [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 4. kiri. Nöörimaa kalliskivi Õie   Trehvsimi Õiega talvõl postkastõ man kokko ja nigu mul iks om kommõ vanõmbidõ inemiisiga juttu ajama naada, saimi timägagi jutu pääle. Täämbädses [...]


Pähni keskus luudusõhuviliidsilõ

Minevä puulpäiv peeti üle Eesti muusõumiüüd. Üts paik, miä tuu õdak küläliisi uutsõ, om RMK Pähni külästüskeskus. Kaimi keskusõ teedüssejuhi Tatsi Taaviga inne küläliidsi tulõkit üle, midä Pähnil nätä ja oppi saa. Pähni külästüskeskus om paik noilõ, kedä huvitas luudus ja luudusõn käümine. Tan saa tundma oppi puid ja eläjit, a kaias ka tuud, kuimuudu [...]


Priinime lugu: Urbanik

Seo nimi panti õnnõ Urvastõ kihlkunna Vahtsõ-Antsla mõisan. Parhilla om nimel Eestin 119 kandjat. Nime sai Pundõ-Oti talust peri suguvõsa. Lihtsä om perrä aia, kuis 1752 om peremehes olnu Punde Ott, sõs poig Zimm, sõs Tsimmi poig Ott, sõs poig Ado ja sada aastat ildampa jäl poig Ott, priinimega Urbanik. Näide perrele annõt nimi Urbanik [...]


Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu. Puuga päähä   Tull’ uma autoga miis, kes oll’ mõtsan puuga päähä saanu. Uutsõ rahulikult järekõrran kah viil veidükese aigu. Saiõ sis vastuvõtulõ ja kõnõl’, mis juhtu. Pannimi kompuutrihe minekis mehe pikäle, kuigi tä tahtsõ esi kõndi. Ja õigõhe teimi, selle [...]


Lövvä pildi päält huss üles!

Vaglakäkmismäng Minevä aasta lehekuu lõpupoolõ varrahummogu jäie heki veereh kõndõh üts viirpuu-oss silmä. Sääl pääl olle kiäki hall, nii väiko näpo pikkunõ ja jämmüne ja karvanõ, parasjago umma hummogusüüki söömäh. Es olõ innembä säänest vakla viil nännü, nii et ega’s muud ku kipõlt pildimassina perrä juuskõ. Kes tiid, vast om määnegi harv vai muud muudu [...]


Darwin tekk’ ahvist inemise

Vanastõ oll’ Räpinäl eestiaigsõt vurhvi tegeläne Pindi Oss (Pintmann). Muu hulgan tegel’ tä kuun poigõga autidõ üleslüümisega. Tuudaigu õkva oll’ riigimõtsa süstemin mõtsaülembile vällämaa autit ostma naatu. Toyota 4Runner oll’ peris ehtsä Jaapani dŽiip. Ku sai Niva päält sinnä ümbre istu, oll’ iks kistumalda vaih. Üts mõtsamiis sõitsõ Foorrannõri Kiräpää silla päält jõkkõ. Esi pässi [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Kodokiränd Kooliaig nakkas seo aasta jäl läbi saama. A koolimälehtüse püsüse iks läbi aastakümnide. Seo jutu kõnõl’ mullõ mu miis umast pinginaabrist. Nä opõ väikun maakoolin Läänemaal. Nuur oppaja and’ 4. klassin kodokirändi teema pääle «Minu kõige pikem reis». A kon nuu maalatsõ viiekümnendil aastil iks nii väega reisevä! Hää, ku minti küläpuuti vai rahvamajja [...]


Muda Mari pajatus

Pillakaar iih, hais takah Ma kuuli raadiost, et nüüd om kätte jõudnu Eesti rahvalõ pido ja pillakaar. Ku siiämaani oll’ vaia pelädä politseid, kiä mõõt’ massina kibõhust vai lask’ juhil toro sisse puhku, sõs tuu aig om müüdä. Kae ku pall’o rahha saa kokko hoita, ku politsei ei piä inämb suurõtii pääl autojuhtõ pasma. Saava [...]


Maolda nali

30 päivä aresti «Ma sai Mol’ovihun 30 päivä aresti!» kitt sõbõr tõõsõlõ, ku nä periselon kokko saava. «Mis sa sis teit vai kirotit, et nii kõva karistusõ sait?» «Midägi es tii, valitsust kiti takka,» om sõbõr uhkõ edesi.


Parm tsuskas: valigõ minno

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.