Vanast Võromaast saa Eesti söögi piirkund

Lehekuu alostusõn saa Vanast Võromaast Eesti söögi esindüspiirkund. Tuu tähendäs, et mi kandi söögikraamilõ, esieränis toolõ, miä tähistet Uma Meki kaubamärgiga, tetäs tsipakõsõ inämb reklaami ja siiä meelütädäs turistõ mi söögikraami mekmä. «Seo kampaania om maaeloministeeriüm vällä mõtõlnu, et härgütä maapiirkundõn söögikraami tuutmist ja turismi,» seletäs Võromaa talopidäjide liidu söögivõrgu kõrraldaja Froschi Esta. Säänest kampaaniat [...]


Mahlakuu lõpun tulõ Mooskal suidsusanna-oppus

Haanin Mooska talon tulõ tõsõpäävä, 30. mahlakuul kell 17 loeng ja jututsõõr, kon talopernaanõ Veeroja Eda kõnõlas suidususannakombist ja -uskmiisist Vanal Võromaal. Oppus om mõtõld suidsusanna umanigõlõ, turismiettevõtjilõ, perrile ja tõisilõ sannahuviliidsilõ. «Turismisuvi om pääle nakkaman. Kokkosaaminõ and lättit ja mõttit – midä kõnõlda UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekiräh olõvast savvusannaperändüsest ummilõ küläliidsile lähküst ja kavvõdast,» [...]


Valmis sai umakeelitside kavõridõga plaat

Üles omma võedu ja plaadi pääle saanu laulu, midä laulõti minevä aasta Uma Kavõri kontsõrdil. Plaadi pääle om saanu katõssa laulu, noid esitäse Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Pihu Alo, Merca, Pulga Jaan, Muti Sahvrin, Eesti Mandoliinide Orkester ja Nedsaja külä bänd. Kingiplaat om mõtõld võrokeelidse muusiga tutvastegemises. Plaadi kokkosäädmist vidi Laube Kadri, välläandja omma Võro [...]


Perimüstandsu pido alostas huuaigu arotuspääväga

Võro perimüstandsu festival pidä 26. mahlakuul konvõrentsi, kon arotõdas, kas ja mille pidänü elävän esitüsen alalõ hoitma edevanõmbidõ tandsõ ja muusikat. Arotuspääväl astva üles koreograaf-lavastaja, tandsuanalüütik ja -uurja Kapperi Sille, Mooste rahvamuusigakooli direktri ja oppaja Sildoja Krista, Võro käsitüümeistre ja rahvarõividõ tegijä Küngasõ Carmen ja inneskine seto ülembsootska ja folkloorinõvvokogo teedüssejuht Laaneotsa Annela. Konverents nakkas [...]


Kalapää kuionu kuusõpuu ladvan

13. mahlakuu pääväl lõigas’ Saarõ Evar Vahtsõn-Roosan ämmä mõtsan küttepuus maha üte kuiunu kuusõ. Mõts om õkva Mõisamõtsa kaitsõala veeren. Kuus oll’ silmä perrä kaiõn 20–25 meetrit pikk ja vast nii 80 aastakka vana. Ku tä jupitamisõga latva oll’ jõudnu, löüdse tä kuusõ ladvast är kuiunu kalapää. Kalapää oll’ umbõs 4 cm pikk ja 3 [...]


Uudissõ ajava ütstõist takan

Mõnikõrd om aig, kon sünnüs hulga egäsugumaidsi asjo. Ei jõvva ütte uudist miildegi jättä, ku joba vahtsõnõ pääle tulõ. Inämbüisi peetäs uudissõs iks midägi säänest, miä kurvas tege. Võtami näütüses mõnõ. Pariisin palas Jumalaimä kerik. Eesti saa vahtsõ valitsusõ. Ilm om kuum ja maa kuios. Eesti ja Vinnemaa presidendi saava kokko. Ruitlanõ lõpõtas Uma Lehe [...]


Tcherneshoffi Kristen: Võromaal omma olnu pikä ja sõbraligu jutu

Minevä nädäli käve Võromaal maailma kiiliga tegelevä organisatsiooni Wikitongues üts vidäjä Tcherneshoffi Kristen. Võromaal võeti video pääle säitsme inemise jutt, et võro kiil saanu kiili dokumentiirmise keskkunnan kõrraligult esindedüs. Uuri perrä, mis organisatsiooniga om tegemist ja mis Võromaal silmä jäi. Kiä ti, Kristen, olõti ja mis organisatsioon teil om? Olõ peri Alabama osariigist Ameerikast, parhilla [...]


Tark Debelak ja rummal valitsus

Mul om raadio Debelaki lainõ pääl, säält tulõva lõuna paiku libauudissõ. Inämbjagu omma säändse, miä näo kõrras naarulõ kiskva ja säälsaman meelest läävä. Mõni siski jääs miilde kummitama. Näütüses: sotsiaalministeeriumin ollõv plaan nakada pensioni masma 21. eluaastast, kuna nuur inemine om tukõv ja kannatas pensionist elämise vällä. 35-aastadsõlt piat tühü minemä, säält edesi inämb ei [...]


Ei tiiä enämb, kohepoolõ joosta

Olõmi harinu käske täütmä, olkõ riigikõrd määne taht. Et riik väikene om, sis om alasi kiäki suurõmb-targõmb ja säältpuult tulõva ettekirutusõ ja kiildmise. Jo tükükene aigu om kõnõld tuust, ku halv om plastmass ja kuis taad kõik kotusõ täüs omma, vesi ja kallu kõtu ja sis muiduki ka mi süük. Edimält võeti mi riigin muiduki [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 2. kiri. 200 verstä mürärata – vast ülearvo vunki mano?   Tahtsõ timahava kah luumistalgolõ vunki mano ammutama minnä, a jäi haigõs. Korgõn palavigun kai sängüst esitlüisi ja [...]


Puigal peeti latsi näütemängopäivä

Suurõl neläpääväl sai Puigal nätä ja kuulda võrokeelist näütemängo. Umaette näütemängopäiv peeti latsiaia- ja koolilatsilõ. Nigu Puigal õks kombõs, olli näütemängo võro keelen. Puiga latsiaida oll’ tulnu uma näütemängoga katõssa latsiaiarühmä. Lava pääl sai nätä hulga eläjit ja tsirkõ, ummi juhendajidõ abiga kõnõli väiku latsõ hääd võro kiilt. Puigalõ tull’ umma näütemängo näütämä kats latsiaiarühmä [...]


Mooste mõisa tege folgipido aigu ussõ vallalõ

3. ja 4. lehekuul tulõ Põlva vallan Moosten suur folgipido: eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü tähistäs 20. sünnüpäivä. Riidi kullõmi Folgikuan ansamblit Fränder ja Puuluup, tandsimi üten Maatasa muusikidõga jala villi ja teemi üümatka Mooste järve viirde. Et festival tähistäs juubõlit, om ka puulpääväne kontsõrtõ kava esieränis tihtsä. Ülesastjit om nii umast kandist ku [...]


Priinime lugu: Margus, Markus

Täämbä om rahvakallendri perrä markusõpäiv. Markusõpäiv sai uma nime pühä Markusõ perrä, kiä kirot’ üte nelläst evangeeliumist – Markusõ evangeeliumi. Markus om vanast Roomast peri edenimi ja tuu tähendäs ’sõajummal Marsilõ pühendet’. Nime variandi omma Margus, Margo, Mark, Marko, Marek jt, a ka Marx ja Merkel. Kõik nimä võiva täämbä pitä umma nimepäivä. Margus ja [...]


Olõ-i inämb midägi üteldä

Viies mihklikuu päiv 2000 ilmu Uma Lehe tõnõ nummõr ja saman numbrin oll’ edimäne Ruitlasõ jutt. Ja no om üts 2019. aasta 25. mahlakuu päiv ja Uma Lehe nummõr om 436. No ma olõ mõnda aiga mõtõlnu, kas ma olõ õks õigõ inemine säändse tüü pääle. Ja täämbä inämb ei mõtlõ kah. Avitas külh. Parhilla [...]


Opitunn terves elos

Oll’ keväjäne kipõ põllutöie aig. Sai tutva käest varahaisi kapstaluumõ ja nuu oll’ vaia õkva aiamaa pääle är kükädä. Kai taivahe külh, et sääl oll’ tummõ pilv üleväh, päälegi, hummogu oll’ ilmateedüs kah pikset lubanu. Mõtli, et vast iks jõvva inne suurt vihma tüüga lõpulõ. Tei kipõlt ja saigi är! Joba oll’ taivas pää kottal [...]


Pääasi, et magusat saas

Arvada om, et asi juhtu 1950. aastidõ lõpupoolõ. Meil kotun küteti sanna. Imä kässe mul sannavüürüse põrmandu är pühki ja nardsuvaibakõsõ puhtas raputa. Nii ma teigi. Viil touksi ma kats mehitside sülemikasti, kon seen olli vana pruunis lännü kärgiga raami, miä oodi sulatamist, ilustõ ütstõsõ pääle ja panni käteräti pääle. Ku mi pere oll’ sannan [...]


Tossu Tilda pajatus

Inemise ja eläjä Üts perädü suur rott Võron trügisi Koreli uulitsan vanaprovva elämiste. Tuuga pässi tä üle sõnomiläve ja tuust häbemäldä eläjäst kirot’ mitu aolehte. Är hirmutõt vanaprovva kutsõ vällä päästekomando, kes vei roti tarõst vällä ja lasksõ eläjä luudustõ. Mi hoovi mutiklubin arotõdi tuud roti-asja pikembält. Hallõ süämega Alma oll’ õnnõdu, et eläjäkene visati [...]


Muda Mari pajatus

Plaanimajandus om tagasi Ma kuuli raadiost, et mi riigil om kõvastõ rahha puudu. Selle es saa kolm eräkunda, kiä valitsust kokko pandva, tetä säänest lepüngit, kohe kõik valitsusõ järgmädse nelä aasta tegemise kirja pandas. Tuu asõmõl tetti papõr, koh om kiräh õnnõ tuu, midä tegemä ei naata. Tuu om väega hää mõtõ, selle et mitte [...]


Maolda nali

Rahamänguautomaat Tõtõstõ sündünü lugu aost, ku saina seest raha võtmisõ automaadi olli küländ värskele tulnu. Nuurmiis läts’ rahha võtma, timä iin vanõmb naistõrahvas tsurm’ nuppõ. Tükü ao peräst tull’ tä massina mant iist ja nuurmiis pässi automaadi mano. Võtsõ uma pordsu vällä, mille pääle naistõrahvas imeht’: «Midä, kas võitsõtki vai?»