Contra sai valmis võrokeelidse luulõraamadu

Umma vahtsõhe luulõraamatuhe, mink nimes «Olkõ vakka!», om luulõtaja Contra (Konnula Margus) kokko otsnu uma võrokeelidse luulõtusõ. «Ma kai, et olõ veidükese võru keelen kah luulõtuisi kirutanu, tull’ vällä, et väega pall’u ei olõki,» seletäs kirämiis. «Kõik arvasõ, et ma päämidselt võru keelen kirutagi, selle et ma rohkemb kõnõlõ võru keeli, a mul om tuu [...]


Jaigi-nimeline jutupäiv kuts latsi Sännäle

Vana-Võromaa latsõ omma oodõdu 9. lehekuul (9.05) kell 12 Sänna kultuurimõisahe Jaigi Juhani avvus võrokiilsit juttõ kõnõlama. Sännäst peri tunnustõdu kiränigu 120. sünnüaastapääväle pühendedüst võrokiilsest jutukõnõlamisõst võiva ossa saia kõik huvilidsõ. Sännä mõisan sündünü Jaigi Juhani (1899–1948) loomingun lövvüs pall’o rahvalist jutujüvvä. Võrokiilne juttõ kõnõlamisõ päiv avitas alalõ hoita aoluulidsõn imäkeelen kõnõlamist, niisama om jutupäävä [...]


Käü Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nätäl

Seo nätäl peetäs Vanal Võromaal ja Setomaal Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et mitmõ söögikotussõ pakva 17 euro iist kolmõkäügülist süüki. Söögi omma tettü päämidselt paigapäälitsest söögikraamist ja süüke nime omma võro keelen. Parhillatsõst kohvikidõ ja restoraanõ nädälist võtva ossa kohvik Suur Muna Haanist, kohvik Koopatoit Piusalt, Kubija hotell-luudusspaa restoraan, Vegankohvik Kannel [...]


Puiga koolin ja latsiaian tulõ umakeelitside näütemängõ päiv

Võro vallan Puigal tulõ suurõl neläpääväl, 18. mahlakuul näütemängupäiv. Päiv nakkas pääle kell 10 latsiaian, kon võrokeelitside näütemängõga astva üles latsiaialatsõ. Kell 12 alostas koolilatsi näütemängupäiv Puiga põhikoolin. Kõrraldaja kutsva kõiki huviliidsi latsi etendüisi kaema ja kullõma. UL


Mõnistõ muusõumin peetäs munapühi ja kiviao nädälit

17.–18 mahlakuul peetäs Mõnistõ talorahvamuusõumin munapühinädälit. Saias tutvas Vana-Võromaa lihavõttõkombidõga. Lihavõttõjänesse oppasõ vanno ja vahtsit munapühikombit, mängitas mängõ, värvitäs munnõ, tetäs tsirkõ pesäkastõ ja munapühimakjuisi. A 22.–24 mahlakuuni om säälsaman muusõumin kiviao nätäl. Kiviao opipäiv näütäs mi edevanõmbidõ ello ligi 5000 aastat tagasi. Kiviao opipääväl saias teedä, määndse olli kiviao inemiisi huunõ, midä nä sälän [...]


Mooste folk pidä juubõlit

3.–4. lehekuul tulõ Moosten folgipido Mooste Elohelü. Seokõrd peetäs folgipidol juubõlit: pido esi saa 20 aastakka, Mooste mõisa 110 aastakka vanas. Festivaali võistluskontsõrdil säädvä osavõtja vahtsõhe vormi Harglõ kihlkunnast peri laulu «Oi, tule üles!». Päält kontsõrtõ ja võigõlusõ omma huviliidsi jaos valla mõisa ja käsitüüliidsi koja, peetäs kirbuturgu, tulõtõdas edevanõmbit miilde, käüdäs üüse matkaman ja [...]


Kaikal peeti keväjäpito

Minevä riidi tähistedi Karula kihlkunnan Kaikamäel kar’akasvatajidõ päivä. Üles asti paikligu pillimehe ja laulurahvas, pääesinejä oll’ ansambli Puuluup, kiä, nigu pildi päält nätä, rahva kõvva üles kütt’. Joabi Kalevi pilt


Tulõohtlik aig

Pästeammõt om vällä kuulutanu tulõohtligu ao. Inemiisile pandas süäme pääle, et luudusõn tuld teten tulõ väega ette kaia. Joba om juhtunu ka hirmsit tulõõnnõtuisi. Mõni hindä meelest vaimukamb tegeläne om vällä paknu ka tuu, et tulõohtlik aig kuulutõdi vällä tuuperäst, et riigitüüri man omma muutusõ. Kuigi periselt paistus, et inemise omma taast pikäst poliitigategemisest är [...]


Kultuuri umaperä omma meeleperi

Võro keele alalõhoitmisõ hääs tettävät tüüd hindasõ väega mitmõsugudsõ inemise   Eelä tull’ mu postkasti vahtsõnõ – mu jaos tõõnõ – Uma Lehe nummõr. Tuu pääle otsusti toimõndusõlõ kirota. Lugu om nii, et taad lehte lugõva ka Eesti vinläse, kiä olõ-i sukugi köüdedü Lõuna-Eestiga, ei geograafilidsõlt, ei vaimlidsõlt. Tsipakõsõ esihindäst: elä Tal’nan, olõ 29 aastakka [...]


Arvustus: Sommeri Lauri luulõraamat om esimuudu kitülaul luudusõlõ ja armastusõlõ

        Lauri Sommer Kodu kaduvas Luulõtusõ aastist 2008–2018 Kujondaja: Mari Ainso Välläandja: Tiivaalune Räestu 2019         Sommeri Lauri vahtsõnõ luulõtuisi kogo «Kodu kaduvas» om kõvvu kaasiga raamat, kost omma puudu lehekülenumbri ja mink sisu om jaotõt neläs osas. Kokkovõtvalt noilõ, kiä pikkä juttu lukõ ei viisi: tego om kõrraligu [...]


Vanust sõprust ja rüüvliist

Ildaaigu ollõv üts Eestimaa miis rängält solvanu Eesti juute ülembvaimulikku. Paugupäält nõssi meedian kangõ tänitämine, kõik kõnõliva millegiperäst määndsestki hirmust. Kiä tuud hirmu tundma pidi, tuu jäigi segätses. Rabi vaivalt küll, Iisrael hoolitsõs ummi inemiisi iist tävve ravvaga. Konkreetselt. Kas mõni arvas, et tuu mehikene nakas’ rabit pelgämä ja kuts’ Hitlerit appi? Mul tegüsi tuu [...]


Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl. 1. kiri. Kontrastõ rada   Nöörimaa om esieräline paik, olõ-i tä peris liin ei peris külä. Puultõistku aastakka olõ tan elänü, sama vana om mu tütär. Puultõistku aastakka [...]


Luumispundi Liiva-Ate kogo vunki

Minevä suvõ lõpust om Võrol Liiva uulitsal Kandlõ kõrval hoovimaja tõsõ kõrra pääl olnu elävät toimõndamist. Nüüd om ateljee-punt, midä osalidsõ esi Liiva-Ates kutsva, joudnu sinnämaani, et pidä plaani 4. lehekuul vallategemise pido pitä ja ummi tegemiisi rahvalõ kah tutvas tetä. Ku Huulõ Jana ja Hollo Anneli mineväl suvõl Stedingu kohvikun kuuki süvven löüdsevä, et [...]


Peimi Peril kapstamaarjapäivä

25. urbõkuu pääväl oll’ kapstamaarjapäiv. Tuu um naisi pühä, midä jo ammust aost om peetü. Naasõ tulliva hummogu varra üles, a mitte tuuperäst, et tüüle minnä. Hoobis naksiva hinnäst ilosas tegemä. Panniva parõmba rõiva sälgä. Kimmähe pidivä rõiva vai vähämbält pluusõ ja rätt olõma valgõt värvi. Niisama pidi verevät mustrit sehen olõma. Põsõ pidivä ka [...]


Priinime lugu. Kevvai

Sääntse perekunnanimega inemiisi om Eestin täämbädsel aol 80–90 ümbre. Nimme om pantu õnnõ kolmõn kotussõn: Koorastõ mõisan Kanepin, Suurõ-Rõngu mõisan Rõngun ja 1921 Irboska vallan Setomaal. Nii Võro- ku Setomaal panti nimi edimält kirja paigapäälitsen keelen. Joba 1809. aastagal sai Koorastõ mõisa Rausi talo peremiis hindäle perenimes Kewwäy [kevväi]. Ildamb muidoki kattõva täpi ä päält [...]


Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu. Filmikapp   Kaldtii veeren oll’ filmikapp. Sääl hoiti röntgenifilme ja sääl oll’ nagla otsan ka WC-võti. Ütskõrd tulle traumapunkti kalamiis, kott kalloga üten. Oll’ iä pääl sadanu ja jalaluu är murdnu. Muidoki pidi tä haigõmajja jäämä. Läts’ mõni päiv müüdä ja [...]


Kuis pinielo pääle saia

Ma loi ütest Darwini raamatust kunagi, et innembädse tulõmaaladsõ es lasõ ummil vannul inemiisil raisku minnä, a seiva nä õigõl aol är. Sõs, ku heng viil seen ja veri veidükese ümbre käve. Vana inemise aeti kuupa, kooba suu ette tetti tuli, vanainemine kuuli karmu kätte, sõs panti puid mano ja lasti liha pehmes. Arvada tull’ [...]


Naarusalat

Loi ütest Uma Lehe jutuhannast, kuis kiräniguherrä Ruitlanõ ütskõrd kuulsan Tal’na restoraanin Du Nord käve ni es olõ kuigi nõun, et tälle krõpõ raha iist ahtakõnõ lihajupp taldregu pääle nõstõti. Päälekauba määndsegi pruuni nõrrõga är tsurgit. Kõrrapäält karas’ miilde hindä Võro reston käük. A sinnä saa aastit päält katõkümne, ku Võro liinan tüüt’ ütsainumas korgõmbat [...]


Suur esämaasõda

Meil oll’ keskkoolin häste kimmäs aoluuoppaja: kõik käve timä taktikepi perrä. Timä tunni es tohe minutitki ildas jäiä, aastaarvu pidi raudsõlt pään olõma, egän tunnin pidit olõma valmis püstü kargama ja õkva vastama. Ja vastakõnõlõminõ es tulõ kõnnõ alagi. Valimiisi aigu oll’ mi aoluuoppaja õks valimiskomisjoni esimiis ja koolitüüst prii uma kuu aigu. Tä iist [...]


Tossu Tilda pajatus

Tsia sälän sõitminõ Keväjä, ku ilma lämmäs lätsi, viidi väiku liinatütrik terves suvõs maalõ tädi mano. Latsõlõ oll’ sääl pall’o huvitavat, kõgõ rohkõmb miildü tälle taloeläjä. Tsiga elli välän uman aian. Tädipoig oll’ maalõ saadõtust liinatütrigust ütstõist aastat vanõmb. Ütspäiv küsse tädipoig väiku tütrigu käest, kes vahtsõ mulda tsungvat tsika, kas tä tahas tsia sälän [...]


Muda Mari pajatus

Vahtsõnõ kõnõpruuk Ma kuuli raadiost, et otsitas sõnno, mis omma kõgõ ilosamba eestikiilse uma sõna. Kiä viil olõ-i umma sõnna saatnu, sõs tekke kipõstõ. Mi saavat pia kaabuga kultuuriministri, kiä kiild kõik hää ja ilosa sõna är. Edespite tohet ütstõist õnnõ sõimada vai muido halvastõ üteldä. Kiä om väega viisakas ja tihka-i krõpõmbit sõnno vällä [...]


Maolda nali

Kats hiirt kino laoruumin Kino laoruumin jürä hiir filmirulli. Tõõnõ hiir küsüs: «Kas om ka hää film?» «Ei tiiäki, raamat oll’ nigu parõmb,» kost jüräjä vasta.