Vabariigi aastapäiv värskin õhun

Perämäidsil aastil om mitmõl puul kombõs vabariigi aastapäivä matkaga tähistä. Nii tull’ ka seokõrd kokko Sulbi, Kärgula ja Osola kandi rahvas ja kõnniti läbi Sulbi-Kärgula-Rummi marsruut. Kokko jalutõdi 11 kilomiitret, matkast võtt’ ossa 55 inemist ja kats pinni. Matka kõrrald’ Kärgula valla aoluuklubi. Rahmani Jani pilt


Saagu Parõmb keskus saa parõmbas ja avarambas

Saagu Parõmb (inneskine Saagu Valgus) keskus pidä 1. paastukuul sõpruga pikälavvapito – tähendäs, et edimäne remonditolm om kokko pühitü ja no om «umal maal» pikä lavva jaos ruumi. Tõisi – nii latsi ku suuri – uut 4. paastukuust Võro polikliinigumajan senidse nuka asõmõl terve hüväpuulnõ kelleritsiib. Keskusõ pernaasõl Haljendi Piretil om hää miil vahtsõ suurõ [...]


Kuusingu maali- ja graafiganäütüs Võrol

Riidi, 1. urbõkuul kell 18 tetäs Võro liinan Stedignu kohvikun valla Kuusingu Toomassõ maali- ja graafiganäütus «Harilikud inimesed». Kuusingu Toomas om Põlvast peri seto juuriga kunstnik, kiä perämädse aasta om elänü ja tüütänü Võro liinan. Pildi pääl om Kuusingu Toomassõ maal «Kevad Võrus». UL Kitsõ Indreku foto


«Tsõõrikväelise» pildinäütüs um jõudnu ummi juuri mano

Üleminevä aasta oll’ latsi umaloomingukonkursi «Mino Võromaa» 30. aastapäiv, mille puhul ilmu kõiki konkurssõ parõmba luu kogomikun «Tsõõrikväeline». Raamadu um kunstilidsõlt kujondanu Võromaalt peri nuur kunstnik Sepä Joosep. Edimäne kogomigu piltenäütüs oll’ Võro latsiraamadukogon ja täämbädses pääväs um näütüs jõudnu Leevi rahvamajja. Päämine põhjus um tuu, et Joosep um latsõpõlvõn küländ pall’o olnu Leevil uma [...]


Võrol tulõ keelepäiv

Iispäävä, 4. urbõkuul peetäs Võrol Kandlõ kultuurimajan eesti keele päivä. Kõnõldas keelemurdõst ja murdõkeelest, Võromaa kotussõnimmist, täämbädse ao gümnasiste eesti keelest, Kreutzwaldi eesti keelest, võro keelest ja taa pruukmisõst. Loetas ka luulõtuisi ja tetäs näütemängo. Päiv nakkas pääle kell 12 ja om osavõtjilõ prii sissepäsemisega. UL


Lajast ilmast. Ütte-tõist Läti vahtsõst valitsusõst

Võrokõisil olõs vast hüä teedä ütte ku tõist Läti vahtsõst valitsusõst. Om säändene lugu, et aastit latgali seltsi johtnu inemine sai nüüd kogo Läti valitsustõ. Teedüperäst omma võrokõsõ ja latgali mitmõn mõttõn üttemuudu rahva. Mõlõmba omma uma maa kõgõ suurõmbat peris umma kiilt kõnõlõja, külh om latgale 3–4 kõrda inämb ku võrokõisi. Latgali kiil om [...]


Kõgõ kipõmba talvõkuu ots

Aig om väega kipõstõ juuskma naanu. Om hulga pühhi ja poliitikat, vahepääl saa kõgõst peris viländ. Luudusõn om sulamisõ aig. Kõnõldas, et mõnõl puul vahtrõmahl juusk ja lumõlilli tsuskasõ nõnnu maa seest vällä. Talvõ lõppu kujotõdi ka timahavadsõn presidendi vastavõtu etendüsen. Säälgi naas’ lumi sulama ja kõik ilm läts’ rohilidsõs. Timahavast etendüst om küländ pall’o [...]


Luudusõst ja timä hoitmisõst

Inämbüs sotsialismiaost peri suuri tsolgituisi kotussit om Vanal Võromaal kõrda tett   Luudus ja timä kaitsminõ om kimmähe pall’o muutunu tuu 30 aastaga, ku kavva ma olõ taad keskkunnaammõdi tüüd tennü. Mi alostimi sotsialismi lõpun ja sis oll’ väega pall’o tsolgituisi kotussit. Nuu tull’ kõrda tetä. Näütüses om meelen, kuis Husari järv puhtas sai tettüs… [...]


Niimuudu saa kah: kuis käve valimisõ Vinne aigu

Kirota, kuis käve valimisõ Vinne aigu. Ma tuu ao inemine. Meremäe külänõvvokogoh olli valimisõ. Aasta oll’ 70–80 vaihõl. Kedä vai midä valiti, ei olõ inämb meeleh. Ma, riigipalgalinõ, nuur, aktiivnõ inemine, olli kihotuskõnõlõja (agitaator). Mullõ määräti piirkund, kost ma pidi kõik inemise valima kihotama. Tuu oll’ uma külä Vahtsõliina asundus. Valimisõ olli hummogu kellä kuvvõst [...]


Ropu raudtiinall’a (rahva rahaga)

Nall’a sai raudtiiga joba Vinne aigu, a sis olli nuu nall’a tsipa tõistmuudu. Olli susla-raudtii-nall’a, olli putkavahinall’a ja «seldsimiis maiori» nall’a. Üts hää asi oll’ raudtii pääl kah, sai juvva hääd tsäid. Vinne mammidõl oll’ tuu kiitmine õkvalt viimädse pääl käpän. Mullõ mõosi tuu tsäi nigu kõgõ paremb reklaam. Eesti Vabariigi vahtsõstsünnüga lätsi raudtiinall’a tsipa [...]


Maa- ja mõtsapoolõ Maiden

Misso kandi mõtsu seen eläs kunstioppaja ja hobikokk Paljaku Maiden. Kümne aasta iist tull’ Tarton sündünü ja üles kasunu ja ilma pite rännänü Maiden edevanõmbidõ tallo elämä ja no löüd tä, et seo om timä jaos õkva seo õigõ paik. «Maal eläden ei massa egä väiku as’a peräst murõhta,» löüd Paljaku Maiden. Pääle tuu tulõ [...]


Puul päivä poodikassan tekk’ selges, mille poodin kõik kassa ei tüütä

Jõudsõ uma tüüotsmisõga puuti, et kassapidäjäs oppi. Lätsi hummogu ütte suurtõ söögipuuti proovipäivä tegemä. Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ kutsutus juhataja, kes tollõ miinusarvõga õigõs aiõ. Esi ei tohe tetä. Tuu tsekk jäie kassahtõ, et peräst arru anda, [...]


Koidula luulõpäiv Kreutzwaldi muusõumin

8. radokuul oll’ viies üleriigiline Koidula-nimelidse ettekandmiskonkursi eelvuur suurilõ. Võrol tull’ rahva ette 18 luulõtuisi lugõjat ja tõist sama pall’o oll’ saalin kullõjit. Osavõtjidõ arv om egä aastak kasunu. Timahava olli kõgõ kavvõmba külälidse tulnu Lääne-Virumaalt. Tulõ tunnista, et luulõt tahetas lukõ ja hää om ka kullõlda. Esiki sis, ku mõnikõrd loetas samma luulõtust ette [...]


Priinime lugu. Kalev

Säänest perekunnanimme kand Eestin umbõs 200 inemist. Edimält om nimi pant õnnõ nelän kihlkunnan üle Eesti: Tartomaal Kodaveren, Läänemaal Martnan, Võromaal Kanepin ja Rõugõn. Kanepi kihlkunna Kaagvere mõisan om nimi annõt Raba talo peremehele Juhanilõ joba 1809. aastal. Kanepi kihlkunnan annõti perekunnanime Eestin kõgõ inne. Haanin om taa nime saanu üts Luhtõ külä peremiihist. Nime [...]


Pääaig om läbi saaman

Ku inne valimiisi ilmuva artikli vällä jättä, säändse, kon E-Tammõ Raivo om nõun esämaa iist surma minemä vai Rosimannusõ Keit posiir mõtsan vahtsidõ seerikidega ja kõnõlas umast loomuperätsest mõtsaarmastusõst, sõs om aokirändüs väega kinä. Õkva loi, et Nurmsalu Sandral, tuul eurolaulikul, om tõõsõsk (teisik). Tõõsõsk oll’ pildi pääl kah, tutva miis, Ilvesse Aapo. Mu harinu [...]


Barbarissi kompvegi

Naabripereh olle jälki kurg küläh käünü ja üte väikokõsõ poiskõsõ toonu. Vähämpält nii mullõ esä ja imä seletivä. Ma olli maalats ja tuud juttu muidoki es usu, selle et olli nännü kodoeläjide päält tuud väikeisi eläjide sündümist küländ. A lasi näil jutusta. Pall’o põnõvamb asi olle mullõ tuu, et mi pidimi kaejatsilõ minemä ja minno [...]


Sidi, sidi tut!!

Tävveste õigõ, hää lugõja, kaugõst külmäst maast tulõ jutt. Olli edimädse kõgõ valusõmba nälläao sääl Tsiberin. Vinne riakülä veeren olli karjalaut ja kanala. Sisehuuvi oll’ kaivõtu hoiukotus kartlidõ jaos. Pääl rassõ puust kaas. Kuvvõtõistkuaastanõ Vello läts’ üüse sinnä väikut soomust tegeme. Tuukõrd oll’ karjalaudan üüvahis Jaan, miis, kes es maka. Ku tä kavvõst silmäs’, et [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Kost tuu raha tulõ? Mi hoovi mutiklubi nigu kõik Eesti rahvas lätt vasta valimiisilõ. Alma om sääne, kiä kõgõlõ, midä üldäs, perrä kitt. Tuuperäst miildüs tälle Kallasõ Kaja jutt, ku häste nakkas minemä vannul vai väikeisi latsiga perril. Vai EKRE poissõ lubadusõ, kuis rahvas rikkas saasi. No tuu jaos om kah rahha vaia. Milla vastapite [...]


Muda Mari pajatus

Latsitegemine Läti muudu Ma kuuli raadiost, et tõõnõ kuulsa lätläne pääle Ilvese Ieva om mi haridusministri miis. Kuulsa olõ-i tä mitte tuuperäst, et täl om kuus varvast, a selle, et tä käve kuus kõrda Eestih ja tekk’ egä varba jaos latsõ. Ja nigu kuus last valmis, tõmmas’ vahtsõ naasõ mano minekit. Hää, et täl noid [...]


Maolda nali

Kobras süü ijätüst Majjai (kobras) süü ijätüst. Haukas ja haukas, hindäl hapu nägo pään. Viimäte jõud pulgani. Ja vot sis löövä täl silmä rõõmust helkämä!