Värske nummõr2016-07-27T15:47:01+00:00

Jaigi tundmalda juttõ raamat

Võromaalt peri kirämehe Jaigi Juhani loomingu sõprul om põhjust rõõmu tunda. Valmis om saanu raamat «Tundmata palu», kon seen kiränigu jutu, luulõtusõ, mälehtüse ja leheluu, midä innembä raamatun avaldõdu ei olõ. Pia saa valmis ka raamadu lühembäs tett juturaamadu-variants «Võrumaa joogi julgustükid». Mõlõmba raamadu om kokko säädnü ja peräsõna kirotanu kirämiis Sommeri Lauri, välläandja om [...]


Vällä anti Kreutzwaldi medäli ja stipendium

Minevä riidi, 14. joulukuul peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumin Lauluesä mälehtüspäivä, kon anti kätte timahavadsõ Kreutzwaldi mälehtüsmedäli ja stipendium. Seo aasta anti vällä kats mälehtüsmedälit. Üte sai rahvuseeposõ «Kalevipoeg» läti kiilde tõlknu Godiņši Guntars, tõõsõ pilteeposõ «Kalevipoeg/Kalõvipoig» tegemise iistvõtja Annioni Raoul. Mõlõmba medälisaaja kõnõli mälehtüspääväl ka ummist tegemiisist. Godiņši Guntars lugi läti keelen ette tükükeisi eeposõst [...]


Latsiaokirä Täheke võrokeeline nummõr

Joulukuun tull’ eestikeelidse Tähekese kõrval vällä ka võrokeeline nummõr, midä jaetas kingitüses Vana-Võromaa 1. klassi ja kõigilõ võro kiilt opvilõ latsilõ. Tego om joba 15. võrokeelidse Tähekese numbriga, miä Rahvakultuuri Keskusõ tugõmisõl ilmus egä aastak õkva võro keelen. Seokõrd om Täheke pühendet joulõlõ. Eränumbrin om üts peris vahtsõnõ joululaul «Tsihka-tsahka, jõulu omma käen», viil om [...]


Vana-Võromaa saa Eesti söögi piirkunnas

Tulõva aasta keväjäst saa Vana-Võromaa Eesti söögi esindüspiirkunnas. Tuu tähendäs, et parhillanõ Eesti söögi piirkund Pärnumaa and taa tiitli Vanalõ-Võromaalõ. Mi kandi esimuudu süüki ja söögikultuuri naatas sis pall’o inämb tutvas tegemä, ku tuud seoniaoni om tettü. Maaeloministeeriüm and’ teedä, et Vana-Võromaa sai söögipiirkunnas selle, et mi kandin om umma süüki pikkä aigu hinnan peetü [...]


Pühhiaig poliitikast priis!

Üts mu vangimajan istnu tutva kõnõl’, et täl oll’ sääl alostusõn lännü tülüs üte vinnemiilse vangiga. Tuu pääle oll’ mano karanu vanõmb ja kogõnumb vangin istja, löönü rusigu lavva pääle ja kärätänü: «Poliitikast mi tan ei kõnõlõ!» Mehe pei tuust reeglist kinni ja edesi oll’ istminõ olnu hulga rahuligumb. Mi parhillanõ aig om kah ülearvo [...]


Jutuvõistlus om kokko võetu

Uma Lehe 15. jutuvõistlus tõi 86 vahtsõt võrokeelist juttu   Uma Lehe timahavanõ jutuvõistlus om läbi saanu. Seokõrd saadi lehele ummi juttõ 47 autorit, kokko tull’ võistlusõlõ 86 juttu. Jutuvõistlusõ ja üteliidsi katõgooria «Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu» võidujutu: I kotus • Niklusõ Mare, jutt «Taasperilde matus». Jutt sai ka Eesti Rahvaluulõ Arhiivi [...]


Hindajidõkogo kommõntaari

Säinasti Ene: Tasõ om kõva. Hää miil om, et taad jutuvõistlust võetas väega tõsitsõlt ja arotõdas sugulaisi vaihõl. Nii oll’ mu meelest mito luku saanu esi inemiisi puult kirja pantus. Ku ma varrõmpa olõ ütelnü, et väega pikk jutt olõ-i hää, sõs ka pikemb lugu või olla laabsahe kirotõt ja hää lukõ. Näütuses kooliao mälehtüse [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 24. kiri. Armsa ja harinu egäpääväelo   Inemine harinõs kipõstõ ja ehitäs suurõ maailma sisse hindä jaos väiku ja selgembä ilma. Mi kõik võitlõmi vähämbält mõttõn igävüse ja üttemuudu eloga, a [...]


Vabariigiga ütevana Meieri Arnold

1918. aastagal kuulutõdi vällä Eesti Vabariik. Sama aasta lõpun sündü Meieri Arnold. «Elopõlinõ jahimiis» om sõnapaar, miä poiskõsõst pääle Karula kihlkunna Kaika kandi mõtsun jahti pidänü Arnoldi kotsilõ vast kõgõ inämb üteldä passis. Kats nädälit inne saa-aastadsõs saamist om Arnold väega tragi. Tä hüppäs tooli päält pistü ja lask tarrõ pite ümbre nigu poiskõnõ. Silmänägemine [...]


Jõulujutt: Häste lõppõnu jõulutsukõlus

Sjoo lugu juhtu paar aastat tagasi jõulõ paiku. Pererahvas läts’ tutvidõ poolõ ja jäie tagasi tulõmisõga tsipa ilda pääle. Näide majavalvja ja suur sõpr kolli tõugu pini Lola mõtõl’, et kasutas juhust ja käü õigõ tiiru külä pääl uudisit kullõman. Löüdsegi aia sehen mulgu ja ronisi säält vällä. Ilmataat olle vahepääl joba talvõ näku näüdänü, [...]


Väiku pedäjä jõulusuuv

Tan ma sis olõ ütsindä mõtsan lumõmütsü ja -kaska all. Pildi pääle om mu võtnu Saluveere Enno 1956. aastagal. Täämbädses olõ uhkõ mõtsapuu tõisi kesken ja paku rõõmu luudusõlõ ja inemiisile. Mu lemmikaig om täüskuu paistõn tähti täüs taivas ja ku om tsipa tuult, tegevä ossa uma mänguga ilosit, a ka hirmutavit pilte. Mu jõulusuuv [...]


Mõtõ nakkas häädümä

Om kattõ sorti inemiisi, üte omma mõttõga inemise ja tõsõ omma inemise, kinkalõ om mõtõ ant. Edimädse omma kõik, kes tegevä midägi, mis näile rõõmu tege – kasvatasõ latsi, oppasõ inemiisi, omma määndsegi as’atundja. Mõttõga omma kõik, kes tegevä hindäle miildüvit asjo ja andva tuuga hindäle ja tõisilõ väärtüst. Tõõsõ omma veidükese är vaonu keskiän [...]


Taasperilde matus

2018. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt   Oll’ 1966. aasta keväjäne lumõsulamisõ aig. Mullõ anti hummuku sõiduleht ja kästi viiä matusõmajast surnu Urvastõ kabõliaida. Säädse sõs autu kõrda – pingi pääle, murtuisi latvugõ kuusõ kasti nukkõ sisse – ja sõitsõ Annõmõisalõ. Suurõ tii päält oll’ majani uma puul kilumeetrit. Tuu tii oll’ rüüpit täüs ja [...]


Ammunõ aig

Egas 90aastanõ inemine ei ooda pühhi nii, nigu ütsäaastanõ. A latsõpõlvõ joulu-uutmist ei unõhta kunage. Mino nuurusaigo ei anna parhilladsõ aoga võrrõlda. Eesti riik oll’ tuudaigo nuur ja kinmähe vaesõmp ku põra. Kõgõ põnõvamp oll’ kotoh piparkuukõ küdsämine. Vanaimä kiitse nätäl aigo tsukropiitest siiropet. Ku maigoandjidõga tainas valmist sai, rullite tuu köögilavva pääle ohukõsõst. Mul [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Raadio avit’ naist võtta Abielopaar tähüst’ ummi hõpõpulmi üten küläliidsiga pidolavvan. Nä kõnõli, kuis näist paar sai. Tütrik miildü poisilõ väega, a kõik poisi jutu timäga ütist ello alosta olli ku tuuldõ linnanu. Iks oll’ tütrigul kavaluisi, kuis poisist vallalõ saia. Ütskõrd, ku poiss tull’ jäl naasõvõtu-jutuga, ütel’ tütrik: «Õkva lää sullõ, ku soovit mullõ [...]


Muda Mari pajatus

Viha asõmõl viht Ma kuuli raadiost, et vihastaminõ ei olõki väega halv asi. Vastapite, pall’o halvõmb ollõv tuu, ku vihha pikält hindä seeh hoita. Sõs võit vihast lahki minnä. Ku iks süä täüs lätt, tulõ viha hindä seest vällä laskõ. Mõistlikku muudu, nii et tõisilõ inemiisile ja hindäle haigõt ei tii. Kae kos nüüd juhtu: [...]


Maolda nali

Unõnäo tähendüs «Näi unõn, et sa kinkset mullõ jõulus ilosa kaalakee,» ütles naanõ mehele. «Ei tiiä, miä tuu kül tähendäs?» «Kül sa pia teedä saat!» kost miis kavala näoga. Tulõ jõulupuulpäiv. Naanõ saa mehe käest paki. Värisevide kässiga arotas tä tuu vallalõ… Pakin om raamat «Unõnäo seletäjä».