Lätläisi rattavõistlusõ alostus ja lõpp Võromaal

Puulpäiv, 8. süküskuu. Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo man om parkmisplats täüs Läti numbriga massinit. Üles omma säetü lätikeelitside kirjuga telgi, kõlarist tulõ lätikeelist muusikat ja juttu. Käü Läti maastigurattavõistlusõ aasta perämäne etapp. Joba neläs aastak saa lätläisi suurõ jalgrattamaratoni Hopa etapp alostusõ ja lõpu Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo man. Taloperemiis Mõttusõ Meelis seletäs, et tan om stardis [...]


Põlva Meediäsüst uut vahtsit meediähuviliidsi nuuri

Põlva nuuri meediätsõõr Meediasüst alostas timahava umma viiendät huuaigu ja uut mano ka vahtsit ütenlüüjit. Üten lüümä kutsutas koolinuuri 8.–12. klassini. Päämidselt tegeles Meediäsüst paigapäälitsist ettevõtmiisist pilte ja videouudissidõ tegemisega. A päält tüü om taa ka ütstõõsõga läbikäümise paik. «Kuun omma mitmõn vannudsõn ja esi huvidõga noorõ, kiä ütstõist väega hoitva ja tugõva. Mõnda huvitas [...]


Mõnistõ kooli muusikapesä alostas vahtsõst

Mõnistõ kooli muusikapesä uut vahtsit ja vannu pillimänguhuviliidsi pilli opma. Muusikapesän opatas viiulit, ukuleelet, Hiiu kannõld, väikut kannõld, lõõtsa, kitarri, akordionni, klavõrit, bassi, trummõ, plokkflööti, klarnetit ja flööti. Lisas individuaalsõlõ pillioppusõlõ opitas ansamblimängu. Mõnistõ kooli muusikapesän oppasõ Laube Reet, Visnapuu Mare, Esko Heli, Saarna Rolf, Kaasiku Ott, Hainsoo Meelika ja Laube Kadri. Ligembät teedüst saa [...]


Luulõsõit jõud Võro latsiraamadukokko

Riikevaihõlinõ luulõfestival Luulõsõit jõud riidi, 14. süküskuul Võromaa keskraamadukogo latsiosakunda. Ummi latsiluulõtuisi lugõva Eesti luulõtaja Tungla Leelo, Soomõ luulõtaja Laaksoneni Heli ja Läti luulõtaja Samauska Ieva. Vällämaa luulõtajidõ luulõtusõ omma eesti vai võro kiilde ümbre pantu, nii et kullõja saa noist arvo. Kokkosaamist juhtva Luulõsõidu kõrraldaja Kallionsivu Jenni ja Läti luulõtaja Godiņši Guntars. Luulõsõit om [...]


Peetäs Võromaa tüümessi

14. süküskuul peetäs Võrol Kandlõ kultuurimajan Võromaa tüümessi. Paiga pääl omma tüüandja ja ettevõtja, kiä mi piirkunnan tüüd pakva. Muu hulgan andas teedüst, määndse tüükotussõ tulõvigun vabas võiva jäiä. Nuuri jaos peetäs eräle ajurünnäk, kaias tulõvikku ja kõnõldas mitmist võimaluisist, miä võisi näile huvvi pakku. Kell 12 peetäs Kandlõ lava pääl avalikku debatti tuust, kas [...]


Riian tetäs valla liivi instituut

21. süküskuul tetäs Riian Läti Ülikooli suurõn aulan pidolidsõlt valla Läti Ülikooli liivi instituut. Instituut nakkas uurma liivi kiilt ja kultuuri. Päält liivi keele omma liivi instituudi tegemise köüdedü tõisi Lätin kõnõlduisi õdagumeresoomõ kiili – lutsi ja leivu keelega. Nuu omma lõunaeesti keelesaarõ Lätin. UL


Loosi mõisa laat kuts üten lüümä

29. süküskuul peetäs Vahtsõliina kihlkunnan Loosi mõisa sisehoovin laatu. Laat om kumardus paikligulõ kraamilõ, disainilõ, käsitüüle, hääle söögile ja nutikalõ keskkunnasõbraligulõ eloviiele. Valla omma kohviku ja käsitüütarõ, mängitäs näütemängu. Teedüs laadu ja kauplõmisõ kotsilõ: varje@siidrimoisa.ee. UL


Räpinä pensionääre kokkosaaminõ

23. süküskuul kell 13 kõrraldas Räpinä pensionäre selts kokkosaamisõ. Kokko saias Räpinäl tulõtõrjõühingu saalin Rahu 15. UL


Näolda lugu

Ildaaigu kõndsõ Tal’na kaubamajast müüdä ja näi kaemisaknõ pääl säänest pilti. Imelik om tuu, et takah om külh «molo» kirotõt, a noil kujukõisil olõ-i pääh määnestki moll’o. Musta Riivo jutt ja pilt


Maailmakraammispäiv üten latsiga

Seo puulpäävä omma terven maailman kraammisõ talgu. Maad tetäs puhtas 150 riigin. Ja kõkkõ taad ilmakasimist härgütedäs takast ja kõrraldõdas Eestist. Kuigi egäsugumadsõ kampaania tundusõ mullõ imeligu, om seo kraamminõ sääne tüü, midä passis ütenkuun tetä. Eestin om olnu «Teeme ära!» talgit päält kümne aastaga ja seo aoga omma mi mõtsaalodsõ hulga puhtambas saanu. Kimmäle [...]


Võromaa ja Ungari täämbäne päiv

Ungari ja Võromaa vaihõl võinu olla inämb kokkoputmist ja läbikäümist   Om väega põnnõv märgota, miä om Võromaal ja Ungarimaal üttemuudu ja miä tõistmuudu. Mullõ väega miildüs Võromaa, selle et seo tulõtas tsipa ka kodotsit künkit miilde, kuigi tan nimmatas naid künkit mäkis. Ku ma 25 aastat tagasi lätsi Tarto Ülikuuli ungari kiilt oppama, sis [...]


Karu Taavi ja Margi Martin: proovimi kõrralda hüvvile ettevõtmiisilõ vunki mano

Võromaa arõnduskeskusõ man om käümä lännü ettevõtminõ nimega «Vunki mano!». Tuu tähendäs, et proovitas avita kogokundõl ja MTÜ-del är tetä midägi, minkast nä omma mõtõlnu, a olõ-i är tetä jõudnu vai mõistnu. Rehekuu edimädsel nädälivahetusõl tulõ Vahtsõliinan luumistalos, kon as’atundjidõ abiga proovitas välläpakutuid mõttit täüdeminekile ligembäle avita. Ettevõtmisõst kõnõlõsõ lähembält Karu Taavi ja Margi Martin [...]


Sääne suvi sis tinavaasta…

«Taa kuumaga lähät õks pääst hullus külh. Valasi õdagult ussõ iin lille. Hommugu tulli trepi pääle ja kaije, et näet, üüse om vihma tullu, lillilehe omma likõ,» kõnõl’ üts muidu vääga teräne ja tragi provva hainakuul, ku mitu nädälit taivast tsilkagi es olõ tullu ja kraadiklaas päivält ligi kolmkümmend ja üüse üle katõkümne lämmäkraadi näüdäs’. [...]


Tori hobõsidõ kasvataja Ester

Antsla vallan Vaabina ristin kasvatas Adra Ester tori hobõsit. Timä kasvatõdu hobõsõ omma mitmõl aastal näütüisi võitnu ja kõvastõ kittä saanu. Hobõsidõga kammandamist ütles Ester haigusõs, minkast valla ei saa. «Ma sündü joba säändse hädäga. Olli nelläaastanõ, ku hobõsõ är varasti. Lätsimi vellega vanaimä manu mõttõga, et aian omma hää ubina, a sis võtsõmi hoobis [...]


Opitunni Vana-Võromaa muusõummõn

Vana-Võromaa muusõumi pakva kooliopilaisilõ ja latsiaialatsilõ köütvit muusõumitunnõ ja teemapäivi, kon latsõ saava tiidmisi kor’ada hoobis tõistmuudu ku koolitunnin. Oppaja, kiä sa tahat umma ainõt latsilõ põnõvambalt opada, tulõ latsiga muusõummi opma! Näütes saa muusõumitunnin teedä, kuis asju mõõta, ku käeperi olõ-i päsülät ega tollipuud. Aoluutunnõn saad tarkus jääs parõmbahe miilde, ku esi mõnt vanaaolist [...]


Valga muusõum korjas sünnütüsperimüst

Tulõva aasta urbõkuun om Valga muusõumil plaanin valla tetä näütüs sünnütüsega köüdetüst perimüsest. Näüdätäs, kuis omma muutunu sünnütüsega köüdedü tegemise ja kombõ perämädse saa aasta joosul. Näütüse «Hälli kiigutaja» kokkosäädmise man uut muusõum ka lehelugõjidõ ütenlüümist. «Olõmi sünnütämisperimüse kogomisõs kokko säädnü küsümüse ja kutsnu üles korjama asju, miä köüdedü latsõuutmisõ, latsõ sündümise ja kasvatamisõga,» seletäs [...]


Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Nuu, miä süänd pututasõ   Mul om latsõpõlvõst meelen määnegi jutt vai luulõtus, kon kõnõldi Hiina keisrist, kiä seie pääsükeisi pessi. Mõtli tuukõrd, et taa om määnegi nall’alugu, et nii ull’ ei saa ummõtõgi üts keisri olla. Tulõ vällä, [...]


Liinatohtri avvustaminõ

Ku nuur tohtri Kreutzwald 1833. aastagal Võrolõ tull’, es mõista tä vast arvadagi, et timä tüü ja tegemise jääse mõotama Võrolõ tulõvit tohtrit ja kultuuritegeläisi. Võrol peeti tihtsäle Eesti tohtridõ päivi, miä kõgõ naksiva pääle arsti ja lauluesä Kreutzwaldi kujo mant. Nii omma ka täämbädse pildi pääl üles võedu 8. Eesti tohtridõ päivist ossavõtja 1. [...]


Kõrralinõ üllenpidämine

Kaegõ, Herkel saa latsõ. Läts’ niimuudu, et ei saa uma naasõga, a uma tüüseldsilidsega. Esi ütel’, et kõgõ kõrralidsõmb sääne üllenpidämine kah ei olõ. Nii om, miis tiid, mis miis ütles. Latsõtegemine nõudki, ku mõtlõma naada, joba luudusõ puult mittekõrralist üllenpidämist. Lipsu võit kaala jätta, tuust ei olõ hätä, a püksi tulõ külh maaha võtta. [...]


Võikijuuskminõ surmaga

Kõik kaos – tuu om inemiisipere igäväne õdagulaul ja tuu omgi kõgõ nii. A tõnõkõrd, ku õnnõs lätt, võit midägi viil är tetä, inne ku tuu kaominõ õkva tulõman om. Ku taivas kah avitas, sis lätt õnnõs. Ma olõ seo maamuna pääl iks päivi elänü. Nii ütte ku tõist om juhtunu. Mõnõ kõrra olõ saanu [...]


Kavala internaadipoisi

Väimelän ellimi, oll’ üü ja helisi telefon. Miis võtsõ vasta ja helistäjä oll’ miilitsäkõrrapidäjä. Moraali lugõdõn selet’, et meil sääl inernaadin kõrda ei olõ. Poisi omma Võru liinan kinni peetü ja uutva perrätulõmist. Miis Priit oll’ opialajuhataja ja vastut’ sis õdagiidsi asju iist kah. Tä võtt’ katõ kabiiniga opisõidu veoauto, et lätt tuu üten Kimaski [...]


Tossu Tilda pajatus

Armsa koolioppaja mälestüses Kõnõlõ oppajast, kes ei olõ mullõ üttegi koolitunni andnu. Tä opas’ säksa kiilt, a ma opsõ keskkoolin inglüst. Perän oll’ tä õdagukooli direktri, a tuu kuul es putu mullõ. Hää lugõja saa muidoki aimu, et jutt om Vijardi Õitsest. Mu kooliaol alas’ süküskuu kolhoosin kardokit võttõn. Nigu mi esi kõnõlimi: põllumajandust nõstõn. [...]


Muda Mari pajatus

Ja päsemigi är Ma kuuli raadiost, et kelläle ei mõo käändmine häste. Esieränis sügüse, ku piät tseieri tagasi krutma. Inemiisil om kergemb är harinõda, nä olõ-i jo massina. Tuu om muidoki õigõ, et tseieride edesi-tagasi käändlemine är lõpõtõdas. Elo om edesi lännü, tuu, mis minevä saandi jaos oll’ mõistlik mõtõ, om mi saandil tävveste mõttõlda. [...]


Maolda nali

Imeasjoga keksmine Minevä aastasaa katsakümnendil aastil naas’ Eestimaalõ trehvämä õks inämb suumlaisi. Nä uhkõndi eestläisi iin: «Meil om mõstav tapeet!» «A meil om Gustav Naan!» es jää eestläse kah võlgu.