Suvõtiatri põimukuun

Üten põimukuu alostusõga naas’ siinkandin pääle ka kipõ tiatrielo. Seo riidi, 3. põimukuul esietendüs kats suvõtükkü – suurõtiimuusõumin tulõ lava pääle Mikstiatri «Pagulased» ja Setomaal Treski küünin kand Seto perimüstiatri ette tükkü «Vanahunt». «Pagulaste» lavastaja Tootsi Kristo kõnõl’, et proovi omma lännü kuumalt, a tuust huulmada lõbusalt. «Näütlejä omma väega rahul, inämbüisil omma juurõ tankandin, [...]


Võrokõisi vunk timahavadsõ Villändi folgi pääl

Eesti saandast sünnüpääväst saa-i timahava kiäki müüdä kaia, nii sõs oll’ müüdälännül nädälivaihtusõl peet Villändi perimüsmuusiga festivali teema «Saaga!» (e.k «Sajaga!»). Saaga põrot’ perimüsmuusikast ossa saama ka tigo festivali logo pääl. Sammamuudu, tuul kõrvun vuhisõman, hindäl aigu-om-nägo pään, põrotiva folgi pääl ümbre ka mitmõ võrokõsõ. Põnõva, rahvast tandsma ja mängmä pandva kontsõrdi and’ ansambli Lepaseree [...]


Pikk kuuvar’otus

Minevä riidi, 27. hainakuul oll’ nätä seo aastasaa kõgõ pikembät kuuvar’otust. Var’otust oll’ kokko päält nelä tunni, tuu ao seen paistu kuu verevät värvi üts tunn ja 43 minotit. Huulmada pilvitsest ilmast sai ka Võromaal taad kaia. Seo pilt om tettü puulvar’otusõ aigu kell 00.37 Kobõlan. Müürsepä Tuule jutt ja pilt


Vahtsõnõ näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan

1. põimukuul tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla noorõ kunstnigu Hälvini Yyhely näütüs «Ma kuklas tunnen». Näütüsel saa kaia timä viimätside aastidõ luudut, millest inämbüs om autorilõ süämelähküne meediüm – estampgraafika. Saa nätä sükävtrükütehnikan luuduid graafiliidsi lehti, miä kõnõlõsõ juttõ nigu välläkistu raamadulehe siist ja säält, et olla ummamuudu salahadsõ, või-olla esiki arvosaamalda ja andsagu. Kunstnigu suuv [...]


Tulõ suidsusanna nätäl

9.–12. põimukuul om Haanimaal suidsusanna nätäl. Nellä päävä joosul omma opitarõ, ümbresõitmisõ ja iloõdak, kon seokõrd om kavan kontsõrt «Aitäh, Valter Ojakäär!». Inämb teedüst saa, ku kirotat aadrõssi eda.veeroja@gmail.com pääle, kõlistat 503 2341 vai kaet Haanimaa suidsusanna nädäli Facebooki lehte. UL


Peetäs Pühäjõõ käsitüülaatu

Varõsõ külan peetäs 11. põimukuul Pühäjõõ käsitüülaatu. Lisas meistride käsitüükaubalõ om laaduprogrammin kavan Vana-Võromaa käsitüü opitarõ, Võro instituudi keelenukk, kuurikohvik ja tegemise latsilõ. Päiv nakkas pääle kell 10. Teedüst löüd Facebookist vai telefonilt 5396 8119. UL


Nii veidü om õnnõlikumb olõmisõs vaia

Telekan kõnõldi, et taanlasõ omma maailma kõgõ õnnõlikumb rahvas, selle et näil om sääne asi nigu hygge. Tuu tähendäs rahulikumbat elo pääle kaemist, rattaga tüül käümist, murõhtamalda koogisüümist, kõrd nädälin sõpruga kokkosaamist. A mis või-olla kõgõ tähtsämb – ütstõsõ uskmist. Meil iks üteldäs, et är olku naiivne, är luutku kellegi pääle, kõik tahtva sinno pettä. [...]


Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal

Kaika suveülikoolen om vällä mõtõld võrokeisi instituut, uma aoleht ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat   Edimäne võrokeisi suveülikuul peeti 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal. Seo oll’ eestläisi ja võrokeisi heränemise aig, nn võro liikmine oll’ just pääle alostanu ja hulga egäsugumaidsi vahtsit asju mõteldi vällä. Suveülikooli sõna pakse ma esi vällä, [...]


30. Kaika suvõülikuul Kaikal 10.–12.08.2018

KAVA Riidi, põimukuu 10. päiv   11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant (Tarto uulits 48, Võro liin) 12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ 13.00 Süümine 14.00 Suvõülikooli alostus LOENGU 15.00 Evar Saar ja Mariko Faster. Vana-Antsla mõisan pantuist perekunnanimmist 15.30 Pikne Kama. Muistidse paiga ja kotusõperimüs Karula kihlkunnan 16.00 Liilia Tali ja Helene Albert. Kuis vanal aol [...]


Suvõülikooli kultuuriprogramm: suurõ pilve uutva Godot’d

Ku naada timahavast suvõülikooli kultuuriprogrammi kaema, tulõ kõgõpäält hindäle selges tetä, mis asi kultuur ülepää om. Kultuuris või laembalt pitä kõkkõ, miä om inemise, mitte luudusõ luudu. Väega kitsalt võttõn om kultuur esteetiline ja vormipuhas hindä vällänäütämine. Tuu om nii-üldä korgkultuur, millele om Euruupa traditsioonin aoluulidsõlt vasta säet rahvakultuuri. Ja kuiki täämbädsel pääväl ei peetä [...]


Noorõ näütlejä unistus umast tiatrist

Seo keväjä Eesti tiatri- ja muusigaakadeemiä lavakunstikooli lõpõtanu Truuba Markus (24) toimõndas parhilla uman kodopaigan Vanan-Roosan, kõrraldas sääl elektroonilidsõ muusiga festivali Kõu ja unistas tuust, et tulõvigun võinu Võrol olla uma tiatri. Huvi tiatri vasta sai Markusõl algusõ põhikooli aol, ku tedä tiatritsõõri mängmä kutsuti. «Käve põhikoolin Varstun, sääl Laube Ene tekse ütte võrukeelist näütemängu. [...]


Leevil tetti valla väläjõusaal

21. hainakuul peeti Leevi külän kodokandipäivä. Seokõrd oll’ kodokandipäiv pühendet Leevi kooli 90. aastapääväle. Tuul puhul tetti aktuisi ja kokkotulõkit. Viil mängiti kodokandipääväl orienteerumisbingot, ummi tegemiisi näütsi Kaitsõliit ja Noorõ Kotka. Valla oll’ tett ka kodokandimuusõum ja sai kävvü mitund kodoaida kaeman. A kõgõ esierälidsemb oll’ õks väläjõusaali vallategemine. Kesk Leevi küllä om no maa [...]


Ilm om hukan

Minevä aastasaa keskpaiku oll’ meil harilikul suvõl 20 kraati ja kuumal suvõl 25 kraati lämmind. Nüüt um ilm peris hukan, seo aasta um hainakuun olnu 30 kraadi man lämmind. Säänest kuuma nii kavva aigu kõrraga ei mälehtägi. Põllumehe ikva, et vili jääs kehväs ja kardohkil jo päälse kõlladsõ ja mõnõl sordil peris pruuni. Koton aian [...]


Tarton Võro asja ajaman

Kuigi Võro oppajidõ seminär sai tüüd tetä õnnõ ütesä aastakka, aastil 1921–1930, jätt’ tä mikandi kultuuri- ja hariduslukku tähtsä jäle. Seo kooli lõpõtajist sai ehtsä «maasoola». A seminär panti 1930. aastagal kinni, põhjusõs muutusõ Eesti hariduspoliitikan. Seminäri juhataja Käisi Johannes ai kül iks umma koolivahtsõndust edesi. Ütes timä tähtsäs tegemises oll’ oppajidõ suvõkursuisi ja pedagoogiliidsi [...]


Ka rikka ossõndasõ

Ma olõ sääl Noa restoraanin käünü, kon nüüt 33 inemist salmonelloosi saiva. Esiki kats kõrda. Tipprestorani – ma hoia näist harilikult kavvõmbahe, ma olõ võrokõnõ, mullõ söögiga tsurkminõ ei miildü. Edimäne kõrd pidi sõbõr sääl umma sünnüpäivä, seimi tõprapõskõ ja ei saa ütelda, et hää es olõ. Tõpral om sääne kõhna mol’o, pääle kaiõn es [...]


Õhvakõsõ bussisõit kokkoostu

Mu tutva Krantsiku Madis kõnõl’ mullõ, kuis taa lugu juhtu. Usu vai är usku, a siski om tõtõstõ sündünü. Umal aol oll’ Võrol autokolonni ütisüs, kon olliva veo-, kauba- ja transpordiauto, a ka väiko PAZ-bussi, mis teenindivä rajooni kolhoosõ ja asutuisi. Madis tüüt’ kah mõnda aigu tuu bussikõsõ pääl. Ütel suvitsõl pääväl olli ülembä andnu [...]


«Tagunu lasku»

Saiõ viieaastadsõs, ku ristiesä Aotähe Nikolai kinkse mullõ sünnüpääväs karmaniväidse. Oll’ uhkõ tunnõ külh. Väits löüdse umalõ kotussõ pindsagukarmanin. Ütel suvõpääväl avasti, et väits oll’ karmanist jalga lasknu. Alomistõ karmaninukka oll’ tä perrä jätnü mulgu. Tuju läts’ muiduki väega halvas ja tuu asi es jää imäl katõ silmä vaihõlõ. Nii tä küssegi: «Mis hädä om?» [...]


Tossu Tilda pajatus

Kuna lätt inemine hinda? Telepilt näüdäs’ uudist. Suurõtii ehitüsel tulli vällä inemise kundi. Tuu kotussõ pääl oll’ väega ammudsõl aol olnu kalmuaid. Perän kutsuti sinnä tiiehitüse mano ka egäsugumaisi ammõtnikkõ, et as’a üle märgota. Pereimä ja pereesä, kes uudissõsaadõt uman koton kaiva, naksi kah arru pidämä. Pereesä ütel’: «Inemise eloaol tund timä vasta huvvi õnnõ [...]


Muda Mari pajatus

Koinirahaga ratsa rikkas Ma kuuli raadiost, et sügüsest omma meil kõik inemise rikka. Kõigil om pall’o rahha, a rahakotti olõ-i vaiagi, selle et tuud rahha olõ-i nätä. Moodulidsõh eesti keeleh üteldäs tuu kotsilõ virtuaalnõ raha, a inglüse keeleh koiniraha ja võro keeleh ettekujotõt raha. Egäl juhul piät inne kõik uma madradsi ala kor’adu kirsturaha internetih [...]


Maolda nali

Kuis saia miljonääris? Kas om võimalik, et naanõ tege mehest miljonääri? Om õks. A õnnõ tuul juhtumisõl, ku miis om inne olnu miljardäär.