Kuulutõdi vällä hindätiidmise avvohinna saaja

Võro instituut and 2012. aastagast vällä hindätiidmise avvohinda, mink mõtõ om hoita avvo seen võrokõsõs olõmist. Timahava om avvohinna saajit kogoni kuus, avvohinna anti kätte imäkeelepääväl, 14. urbõkuul. Timahavadsõ avvohinnasaaja omma: Rõugõ latsiaid. Rõugõ latsiaian om kats keelepesärühmä, Lepätriinu rühm Rõugõ majan ja Puhhikõisi rühm Viitinä majan. Keelepesärühmin om üts päiv nädälin ammõtlik võro keele [...]


Kunstnik tege Raadamal latsõpõlvõkodo ussõ vallalõ

Katõl pääväl – 24. ja 25. urbõkuul – uut kunstnik Huupi (Salumaa Evelin) rahvast umma latsõpõlvõkodo Räpinä vallan Raadamal. Näütüse «Lätted II» kõrraldas Voronja galerii ja tuu om EV100 kunstiprogrammi valitu näütüisiria «Lätted» üts osa. Galerii juht Oreškini Raul kõnõlas, et sarja mõtõ omgi tetä armastõduisi ja tunnõtuisi kunstnigõ näütüsi (kokko 15) näide sünnü- ja [...]


Tandsuklubi seo riidi Vahtsõliinan ja kuu lõpun Võrol

Vahtsõliina rahvamajan tulõ seo riidi tandsuklubi õdak: rahvamuusik Lepassoni Kadri iistvidämisel saa tandsi tandsõ, miä minevä aastasaa edimädsel poolõl moodun olliva. Tandsuklubi om Vahtsõliinan ummi õdakit pidänü joba kolm aastakka, kokkosaamisõ omma olnu inämbüisi talvitsõl aol. Lepassoni Kadri seletäs, et tandsuklubi om kotus, kon saa elävä muusiga perrä pääas’aligult vannu küläpidodõ tandsõ tandsi. A tandsitas [...]


Taara kasarmu ussõ tetäs küläliisile valla

Puulpäävä, 17. urbõkuul tähistäs Kuperjanovi jalaväepataljon Võrol vahtsõstluumisõ 26. aastapäivä. Tuul puhul oodõtas huviliidsi küllä. Taara sõaväeliina väreti omma valla kellä 14st kooni 17.30ni noilõ, kiä tahtva nätä, määndse omma kaitsõväe relva ja varustus. Maaha peetäs ka väkev näüdüslahing. Küläliisil pallõldas üten võtta dokument, ilma kaitsõväe territooriumi pääle sisse ei lasta. Noorõmba ku 15aastadsõ saava [...]


Uma Pido matkasari lätt edesi

Talvõaos väiku pausi tennü Uma Pido matkasari lätt seost kuust edesi. Timahavanõ edimäne matk om joba seo puulpäävä, 17. urbõkuul Karula kihlkunnan Lüllemäe kandin. Alostus om nigu iks kell 11 Lüllemäe kooli mant. Karula matka juht Silla Sixten, käüdäs kirä- ja riigimehe Lattiku Jaani ratu pääl. Ligembät teedüst seo ja tulõvaidsi matku kotsilõ saa lukõ [...]


Hüvä nõu

Tädi väikokõnõ luvvakõnõ Kaipsi tädile, et mul kalitori põrmandu pääl iks viil vana suur mistra-vaip ja tuud um nii rassõ prahist puhtas saia. Mu vana pudsunudsija es taha mitte inämb toda tüüd umas võtta. Tädi andsõ sis mullõ umatettü väikokõsõ luvvakõsõ ja käskse tuuga pruuvi. Ja kae imet, tuu luvvakõnõ tekk’ mu põrmandu nii puhtas, [...]


Vahtsõ sõna eesti keelen

Imäkeelepäävä aigu om põhjus perrä märki, miä mi keelega sünnüs ja miä keelen muutus. Näütüses kuimuudu ja määndsit vahtsit sõnno tarvitõdas. Ku om millegiperäst vaia olnu, om vahtsit sõnno pruukmistõ võet. Ilfi ja Petrovi raamatun «12 tooli» om lugu tuust, kuis rahva kiilde tulli vahtsõ sõna: krematoorium ja kolumbaarium. Nuu olli vahtsõ asja ja kombõ, [...]


Katõ imäkeelega rahvas

Sjoo ilma aignõ rahvas mõist õgasugutsit kiili. Edimäne võõras kiil om tuu inglüse, a iks vinne kiil om kah vanõmbil viil meelen. Noorõ käävä muial opman ja ku tagasi tulõva, om mõni kiil viil man, om tuu sis norra, roodsi vai mõni viilgi võõramb. Hää, ku eesti kiilt är ei olõ unõhtõt. Mindäs ka muialõ [...]


Junttila Santeri: keeleldä olõ-i kultuuri

Suumlanõ Junttila Santeri om Helsinki ülikooli keeletiidläne. Kõgõ inämb pututas timä uurmistüü õdagumeresoomõ kiili ja noidõ sõnavarra. Et võro (lõunaeesti) kiil om üts vanõmbit õdagumeresoomõ kiili, om tä ka seo keele är opnu. Olõt är opnu võro keele. Kuimuudu sääne asi juhtu? Olõ Tarton elänü ja sääl sai ma tutvas Jüvä Sulõviga, kiä oppas ülikoolin [...]


Illus käekiri ja õigõdõ kirutaminõ võisõ õks jäijä

Eelä oll’ jälleki imäkeelepäiv ja kirutõdi ka võitsi tuud egäaastast raadio-etteütelüst. Tuu om vääga muudu lännü ja viil mitu päivä perrä arutõdas, konh nuu koma olõma pedi, määndse sõna kokku ja määndse lahku peat kirutama, määndse suurõ, määndse väiku tähega… Mi olõmi üts ummamuudu rahvas külh. Üts kõrd aastan murrami pääd, määne tuu kõgõ õigõmb [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 10. kiri. Katastroof Päiv inne Eesti Vabariigi saandat sünnüpäivä andsõ Rumeeniä ilmateenistüs hoiatusõ, et pühäpääväst nakkas lummõ sadama ja lätt külmäs. Eestläse jaos olõ-i tollõn midägi imelikku, et urbõkuu alostusõn 7–8 [...]


Korgõpalu ijärada sai huu sisse

Pühäpäiv, 11. urbõkuu päiv. Innsekidsen Varstu vallan Korgõpalu külän om kuulda kõvva mürinät. Paikligõ nuuri seldsingu iistvidämisel käü rallisõidupäiv «Kõrgepalu jää 2018». Korgõpalun elävide Jõgi Kersti ja Kenderi Küllo pere om ijärallipisiläse külge saanu. Uma Volkswagen Golfiga võistlõsõ nä mõlõmba ijäratu pääl. Ja ka näide 15aastaganõ tütär Karin lüü seokõrd võistlusõl üten. Kats väikumbat last [...]


Lillipoodin lille ilosas säädmän

Lätsi umalõ sõbrannalõ appi naisipääväl lillipuuti lille lõikama ja müümises ette valmistama vai tõisi sõnnuga üteldä, lille ilosas tegemä. Ku nuu roosi Hollandist tulõva, sis nä umma nii kokko pitsitedüisi pakkõ sehen, et tahtva hinnäst vällä sirota ja täüs juvva, inne ku müüki läävä. Eesti tulbi ja nartsissi tulõva niisama paprõ seest vällä võtta ja [...]


Sainaleht mõot’ inemiisi ello

Massina-traktorijaama (MTJ-i) olli Nõvvokogõ Liidun 1928–1958. aastil. Nii ka Eestin pääle II ilmasõta. MTJ-i olli riikligu ettevõttõ, kon olli traktori, põllutüü- ja veomassina, minka käüti kolhoosõn tüül. Edimädse MTJ-i luudi Eestin 1941. aastagal. Inne sõta olli Eesti Vabariigin sääntsesamadsõ traktorijaama, miä võisõ olla riigi vai ütistü uma, a ka peris eräumandin. Nii oll’ seo asi [...]


Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Tõsõ mõõtmõ Eestimaalasõl, kiä om harinu elämä mõtsa seen ja kelle jaos kõgõ suurõmb parkmisplats om Tartu Lõunakeskusõ man, om rassõ ette kujuta, et mõnõl maal või olla parkla nigu meri – et mitte määnestki viirt ei paistu. Hiinan [...]


A papa oll’ jo siin!

Mu esä, kedä latsõlatsõ papas naksi kutsma, elli ligi 87aastadsõs. Ku tä uma kolm last kasvi, oll’ tä Tsiberin vangilaagrin säidse aastat. Ku tä kodu pässi, es mõista tä ummi suurõs kasunuidõ latsiga kuigimuudu läbi kävvü. Tuud rohkõmp hoitsõ tä peränpoolõ latsõlatsi. Täl oll’ sääne muud, et ku latsõ olli tarõn ümbre lavva, istsõ ahu [...]


Milles õks murõta

Tere. Mu nimi om Hundu. Mitte et ma ollu määnegi mõtsasusi, aga peremehe jutu perrä mu vanavanaesä ollõv ollu Vinnemaalt. Vanaesä tull’ Eestide Peterburist, timä vahetõdi Vinne hurda vasta. Nii et vannu hinduga olõsi vanaesä hind kats küllä talupoigõ vai midägi umbõs säänest. A mis mii no hinnast, pääasi, et tüüd ja leibä jagunõs. Peremiis [...]


Uutmada teno

Käve polikliinikun hambaproteese proovin. Tagasi tullõn trehvi tõsõ kõrra ussõ pääl kokko tutva müüjä ja timä tütrega, kes oll’ nii 3–4aastanõ. Ma tei näile ussõ vallalõ ja lassi hindä iist trepist alla. Trepist alla minnen väiku tütrik ütel’ mullõ: «Meil latsiaian ei olõ külh poiskõsõ nii viisaka ku sa». Tenssi ja ütli, et kül poiskõsõ [...]


Sällämõskmisõst

Lätsi 1962. aastal Tarto Ülikuuli aptiikriks opma. Saiõ elämä Tiigi uulidsa internaati. Tuu oll’ väega hää kotus, õkva kõrvalmajan oll’ sann. Ma saiõ egä puulpäiv, ku Võrumaalõ kodu es lää, sannan kävvü, nigu kotun olli harinu. Noil aastil oll’ sannan kõgõ pall’u inemiisi ja nä aiva iks ütstõsõgõ juttu, peris võõra kah. Ütskõrd ütel’ üts [...]


Tossu Tilda pajatus

Kon om lapju? Oll’ illos keväjäne aig. Vanatädi tohkõrd’ umal pindremaal. Sis näkk’ tädikene kõrvalmaja lats’kõst tiiraa pääl. «Tuu lapju!» hõigas’ tä latsõlõ. Tütrik sai arvu, nigu vanatädi ütelnü tälle, et tulõ appi. Lats’ naas’ kipõlt pindremaa poolõ rühkmä. «Mille sa ilma lapjulda tullit? Lapju om ussõ man,» opas’ vanatädi. Tütrik juussõ ussõ mano. Sääl [...]


Muda Mari pajatus

Vahtsõ napsi oppus Kuuli raadiost, et kotoh ei tohe esi puskarit vai handsat aia. Tuu ollõv salaviin. A sama hääd juuki saa kotoh tetä võiuleemest. Võromaal saat tuud joba poodistki osta. Kraati tuul joogil muidoki olõ-i, a ku eelmidse õdagu om kõvastõ handsat pruugitu, om võiuliim õkva tuu õigõ juuk, millega tervüst praavita. Parhilla kotoh [...]


Maolda nali

Kellässepä tüü Naasõ aroti, et vibraator läts’ katski, piäs vahtsõ ostma. Tuud juttu kuulsõ päält vanõmb naistõrahvas, kiä oll’ harinu, et katskilännü as’a remonditas iks är. Tä naas’ mõtlõma, et ku sääne asi katski lätt, kohe tuu tulõs parandustõ viiä… Kängsepp vast joht ei paranda. Vai om tuu hoobis kodomassin? Mõtõl’ miä mõtõl’, a vällä [...]