Uudissõ

Mõtsa veeren mõtlõja

Kahro Marek om kiränik, kiä eläs Antsla küle all. Minevä nätäl sai tä uma raamadu «Kuradil on lapse nägu» iist Tammsaarõ preemiä. Kiränik esi jääs preemiä saamisõst kõnõldõn tasaligus: «Ma ei olõ jo midägi suurt viil kirutanuki…» Ummõhtõgi omma lugõja Kahro Mareki raamadu häste vasta võtnu, preemjit om tä saanu varrampa kah, näütüses üleminevä aastaga [...]

Uudissõ

Raamat Võromaa kassist ilmu korea keelen

2016. aastagal eesti ja võro keelen ilmunu Laanõ Triinu latsiraamat «Vana katskinõ kass» ilmu no korea keelen. Taa om väikeisile latsilõ mõtõld raamat, kon kõnõldas lemmikeläjä ja ka inemise surmast. «Ma püüdse taad raamatut kirotõn olla võimaligult universaalnõ ja ummõhtõ niipall’o konkreetne, et raamat periselt latsilõ rassõl momendil lohutust pakussi,» seletäs raamadu autor Laanõ Triinu. [...]

Uudissõ

Oodõtas Hindätiidmise avvohinna kandidaatõ

2012. aastagast and Võro Instituut latsiaiulõ, koolõlõ ja kultuuriasotuisilõ, -ütisüisile ja -seltsele vällä Hindätiidmise avvohinda, mink mõtõ om hoita võrokõsõs olõmist avvo seen. Timmahavvagi saa egaüts ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli ja/vai kultuuriasotusõ, -ütisüse, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb. Avvohinna alospaprõ ja ülessäädmise vormi lövväti Võro instituudi kodolehe wi.ee päält. Ettepanõgi pallõmi saata [...]

Uudissõ

Osola kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl

Pühäpäävä, 28. vahtsõaastakuul käve Osola rühmä kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl. Pääle alostõdi Võhandu jõõsuust, kon tii pääle jäi suur koprapesä. Sääl tetti edimäne piätüs ja matkajuht kõnõl’ kopridõ elost. Lämmijärve pääle jõudõn uuriti kalamiihi käest, kuis kalapüük lätt. Suurt kalaõnnõ silmä es paistu. Edesi võeti tsiht Salosaarõ pääle. Saar om 14 hektärri suur. [...]

Uudissõ

Muusõumi tegevä vastlapääväkombit tutvas

Vana-Võromaa muusõumi näütäse vastlanädälil vastlapääväga köüdetüid kombit. Põlva talorahvamuusõumi programmist saa ossa võtta 12.–16. radokuul. Sääl kõnõldas pikembält vastkakombist, mängitäs, peetäs võigõluisi, lastas liugu ja tetäs vastlahunni. Lähemb teedüs kodolehe polvatalurahvamuuseum.ee päält. Vastlapäävä programmi tege ka Mõnistõ muusõum 9., 12. ja 13. radokuul. Sääl kõnõldas vannost ja täämbädse päävä vastlapääväkombist. Opitas, määndsit süüke süüdi vastlapääväl, [...]

Juhtkiri

Vast saa segäne aig läbi

Segäne alostus om seol aastal olnu. Kõik olõs nigu segädüsen, tülün. Pensionääri saa-i täpsele arvo, kas tulõ naada määndsitki massõ mano masma, korõmbal puul avaldõdas mitmõlõ ministrile umbusaldust, sõimõldas. A ummõtõ omma lähembäl aol iin suurõ rõõmsa sündmüse. Pia tulõva olümpiämängu, midä peetäs maailma rahu nimel. Ja pia om käen ka Eesti Vabariigi 100. aastapäiv. [...]

Märgotus

Liini Enel: tülütsemisest võida-i kiäki

Räpinä vallavanõmb, innembä pikkä aigu Veriora valda juhtnu Liini Enel kõnõlõs elost vahtsõt muudu vallan ja täämbädse ao Eestin. Kuimuudu om käümä lännü tüü vahtsõn Meeksi, Räpinä ja Veriora valla kokkominekiga tekkünün Räpinä vallan? Segädüisi om ütsjago. Edimädse via nakkasõ vällä tulõma, et mis ütte ammõdijuhti om pall’o ja tõistõ vähä saanu. A viko tulõ [...]

Märgotus

Põlva bussijaam om tühi ku tondiloss

Ei tiiä, kas tuu tõisi kah sekä vai ütsindä minno, et Põlva bussijaaman ei olõ üttegi inemisehinge. Läät nigu tühjä tarrõ. Ku rahvast veidü, nii hummogu ja õdagu, sis nakkas viil kõhedu kah. Ma saa arvo külh, et kõik om elektrooniga pääl: bussiao ja -liini ja videovalvõ, a iks jääs maahajäetüse tunnõ. Ei olõ kelle [...]

Märgotus

Ei saa mitte vaiki olla

Kõik, miä kõnõld, om õigõ: riigil piat määnegi sümbol olõma. Aga… Laul, miä olõ ei miiltmüüdä, lätt viil hullõmbas, ku tedä pall’u leierdädä. Tuun mõttõn om peris hää, et tä ütskõrd mängmäldä-laulmalda jäeti. Muidu es saanu vast arrugi, aga kui kullõt järjest Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania hümni, piat pää norgu laskma. Ainult Inglismaa hümn om mii [...]

Märgotus

Kanakarja kambakas

Paar aastat tagasi anni ma ütele sõbralõ noorõ kikka. Sõbral oll’ paar-kolmkümmend munõjat kanna ja mitte üttegi kikast. Kui nüüd kiäki arvas, et kana võtti kikka soola-leeväga vasta, sis timä essüs: kana noksõva kikka surnus. Ma anni sis sõbralõ tõsõ kikka, kiä jo elun kümniid tapõluisi pidänü. Tuu kikas and’ kanulõ naha pääle ja paar [...]

Märgotus

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 7. kiri. Kala, tšukts ja mõistus Tiidläse ollõv kimmäs tennü, et korõmba intellektiga tegeläne mõotas tuud, kinkal sama näütäjä madalamb om. Pall’o vast tiidvä luku tšuktsist, kiä kaes läbi akvaariumiklaasi kalla, [...]

Elo

Ootsingu Eesti aastasaa näo

NÄÜTÜS: Ootsingu Enno «Juured ja võrsed. Album» Vana-Võromaa kultuurikuan, Katariina allee 11, Võro liin. Näütüst saa kaia kooni 25. radokuuni 2018. Seo om iks näütüs, määne näütüs olõma piät, mõtlõ, ku olõ kaenu päält tunni ao noid sadat pilti, miä Vana-Võromaa kultuurikotta vällä pantu omma. Tõtõstõ: Räpinält peri kunstnigu Ootsingu Enno pildi andva põnõva ülekaehusõ [...]

Elo

Jakkuvalt staar kesk umma mäke

Kauksi Ülle luulõkogo «ObiNizza» om etnofutu-imä gurmee-süük, staartoit, kon sügävit tähendüsmekke mitman kihin. Nimiluulõtusõst saami teedä, et Obinizza om kohvik, tiatri ni trehvämispaik, puhvet ja kunstizaal, a seo kirotusõ lugu alas’ sõski raamadukogon. Edimält ma es mäletä, mille perrä ma sinnä olli tulnu, a sõs halgat’ – «Naised, kes jooksevad huntidega». Teenindäjä läts’ raamatut otsma [...]

Elo

Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Neländä talvõkuu alostus Islandil Islandimaal nakkas talvõ tõnõ puul pääle abikaasa-pääväga. Tuu hummogu tulõ abielumiihil juuskõ ümbre maja nii, et suss vai saabas om õnnõ üten jalan ja tõnõ om pall’as. Mille puult vai vasta tuu hää om, et [...]

Vana pilt kõnõlõs

Kuulsa spordimiis Kubija suusarato pääl

6.–7. radokuul 1982 peeti Kubija suusarato pääl Võro rajooni meistrivõistlusi. Sääl sai 5 kilomiitre suusatamisõn 5. kotussõ 63aastanõ kuulsa sporditegeläne ja sportlanõ Neeme Harri. Veteraanõ rehkendüsen sai tä muidoki 1. kotussõ. Neeme Harri (1919–2011) oll’ spordimiis, kiä võistõl’ 14 spordiala pääl. Timä avvohinnakapin oll’ hulga medäliid nii suusatamisõ ku kergejõustigu iist. 1956. aastagast oll’ Neeme [...]

Ruitlasõ jutt

Karvadsõ käekese

Sääne lugu, hää võrokõsõ, et raamadu «Vii pääl» perrä tett film, üts mu puult lubat asi, jääs valmis tegemäldä. Projekti om arõndõt, võttõkotussõ omma vällä otsidu, näütlejä, noidõ hulgan latsõ, vällä validu, videoklipp filmi kotsilõ valmis tettü. Ja kõik. Võro filmi ei sünnü. Mullõ tähendäs seo aasta tüü luhtaminemist, aasta jago palka jääs saamalda. Ja [...]

Perämine külg

Tsiga ijävangin

Kolhoosi aigu oll’ nii, et ku lehmäl oll’ pulli vaia, tull’ autu kodu ja asi sai kõrda. Aga tsiagõ pidit esi kolhoosi tsialauda manu mineme. Oll’ vast 1988. aasta detsembri. Ilm oll’ peris külm ja lummõ oll’ ka maan. Pidimi viimä immise kolhoosi tsialauta. Saksugõ oll’ kokku lepütü ja nä lubasivõ tsiatalitajagõ tuu tüü är [...]

Perämine külg

Ijäpurigu

Ku mi tütär vai timä miis es saa mõnikõrd peräst tüüd umalõ tütrele latsiaida perrä minnä, sõs vanaesä vai papa käve iks latsõlast kodu tooman. Tuukõrd oll’ latsõlats joba katõaastanõ ja näil lasti piaaigu egä päiv paprõ pääle tsehkendä, perän anti latsilõ üts pilt kodu üten. Vanõmbõ oodi näid iks rõivaruumin ja ütspäiv tull’ Hanna [...]

Perämine külg

Horoskoop ei võlsi

Oll’ talvinõ aig. Vällän sattõ tassakõistõ lakja lummõ. Haardsõ uma kepi ja lätsi posti perrä. Tundsõ häädmiild lumõ üle ja unõti hindä peris är. Kõrraga kattõ jala alt ja olli käpile lumõhangõn. Imesti: kuis ma maaha sattõ, mul ju kepi toes käen. Kotun lei aolehe lakja ja loi horoskoobist hindä tähemärgi kotsilõ: liiklusõn piät häste [...]

Perämine külg

Kiusaminõ kanakar’an

Koolikiusamisõst omma vast kõik kuulnu, halvõmbal juhul tuud uma naha pääl tunda saanu. Põhjusõs hariligult kehvä rõiva vai vällänägemine. Päält sõa, mu kooliaol, olli pia kõik viletsäle rõivin ja koolin tuust suurt nummõrd es tetä, a tull’ vällä, et kanakar’an külh. Latsõpõlvõkotun olli mul kõik kana «ristitü». Üts vanõmb kana nimega Tana oll’ tsipa losakil [...]

Perämine külg

Tossu Tilda pajatus

Pinsipäivä jõvva-i är uuta Tull’ vahtsõnõ aasta vahtsidõ lubaduisiga. Egä aasta olõmi kuulnu pensionnõ nõstmisõst. Seo aasta kah. A vahtsõt oll’ niipall’o, et tüül käüvil pensionäärel tulõ määnegi osa rahast är anda. Ja tuu asi pand’ nä vihatsõlõ üürgämä. No midä! Riik hoolitsõs, et kiäki ülearvu rikkas ei saasi… Kats mammit arodi umavahel, kuis nä [...]

Perämine külg

Muda Mari pajatus

Perimüskultuuri aasta Ma kuuli raadiost, et Euruupah om perimüskultuuri aasta ja pallõldas kõigil inemiisil pruuki kõnõlõmisõl vannosõnno ja rahvaliidsi ütlemiisi. Hääd iinkujjo omma tuuh as’ah näüdünü joba mi riigikogolasõ ja ministri. Nä õnnõ tarvitasõ tuu jaos võõramaist sõnna – metafoor. Eesti rahval om pall’o egäsugumaidsi ümbre nuka ütlemiisi, millest egäüts saa vällä lukõ tuud, midä [...]

Perämine külg

Maolda nali

Taht, a om vaiki Ütsik meesterahvas ja ütsik naistõrahvas sõitva rongin üten kupeen. Peräkõrd miis tüdines vaiki istmisest ja pruum naasõga viisakalõ juttu tetä: «Mille sa nii vaiki istut?» «A vot taha ja olõ vaiki.» «Jummal hoidku! Ku sa tahat, mille sa sõs vaiki olõt?»