[Eel]arvamispido tulõ jäl

Kesk suvvõ, 14. hainakuul peetäs Varbusõl suurõtiimuusõumi man maaha tõõnõ Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. Seokõrd plaanitas festivalilõ viis teemapaika kokko 15 jutuplokiga. Festivali juhtmõtõ om «Maa perrä ilm», miä and märku tuust, et tahetas saia maakultuurifestivalis. «Muial tetäs liinakultuuri festivalõ, mi püvvämi midägi umalt puult noidõ kõrvalõ anda,» ütel’ [eel]arvamusfestivali kõrraldamisõ vidäjä Rätsepä Ott. «Miä om maakultuur, [...]


Orava valla küläpääväl tetäs pidoplats valla

Inne jaani om Oravil iks peetü kodokotusõ ja küläde päivä, kohe oodõtas nii paigapäälsit ku siist peri inemiisi. Seokõrd, 16. piimäkuu õdagu tege as΄a erilidses vahtsõ pidoplatsi vallategemine. Vana laululava oll’ jo aastit katski ja pitõ sai õnnõ hädäperäst pitä. Mõni aasta tagasi oll’ sääl ka palakahi. A sügüse sai valmis vahtsõnõ laululava, mille ehitämises [...]


Kaikamäel opatas puud painutama

Et vannu mõistmiisi alalõ hoita, tetäs Karula rahvuspargin Kaikal koolitus, kon opatas puud painutama. Huviliidsi oppas Kihulasõ Meelis, kinkalõ miildüs rahvaperäline puukäsitüü. Koolitus om 10. ja 11. piimäkuul. Painutõdas luuka, vankriratta põuda ja riijalast. Pääle tuu saava huvilidsõ esi tetä söögikarbi. 10. piimäkuul saa viil meisterdä ritsikpille ja kar’alatsõpiibarit. Pille tegemist võtt iist Jara Allan. [...]


Võrol peetäs akordionipito

9.–11. piimäkuul omma Võro liinan akordionimuusiga päävä. Muusigakoolin, kultuurimajan, Katariina allee pääl ja Kreutzwaldi muusõumin om hulk kontsõrtõ ja opitarri. Pidol astva kontsõrtõga üles Jõgeda Maimu, akordioniduo Langeprooni Mikk ja Zibo Henri, Laube Reet, Holmi Lars, muusigakuulõ opja ja oppaja. 10. piimäkuul kell 11 om Võro muusigakooli saalin nuuri akordioniste võikimängmine. Opitarrin tegevä tüüd festivaliorkestri, [...]


Rahvakuunolõk Postitiil

Postitii ütisüse ettepanõkil kõrraldas keskkunnaammõt Postitii luuduskaitsõ tulõvigulõ pühendedü avaligu kuunolõki. Kuunolõk peetäs Varbusõl suurõtiimuusõumin 9. piimäkuul kell 15. Keskkunnaamõt om alostanu Postitii (Liiva-Varbusõ suurõtiijupp) kaitsõ alt välläarvamisõ. Avaligul kuunolõkil and keskkunnaammõt vastussit tuu teemaga köüdetüile küsümiisile. UL


Võro kerik uut annõtuisi

Timahava suvõl remonditas Võro Katariina kerigu torni ja edekülge. Remont lätt masma 113 000 eurot, parhilla om eelarvõst puudu ligi 30 000 eurot. Kerigu kõrdategemises saa anda rahha: SA Võru Katariina Kiriku Rekonstrueerimise Fond, konto nr EE801010220245627225. UL


Näütemäng Kimmeli elost

3. piimäkuul mängse Põlva liina harrastustiatri Põlva kerikun näütemängu «Jumalasulane». Tükk kõnõlõs inneskidse tunnõdu Põlva keriguoppaja Kimmeli Jüri elost ja jumalatiinmisest. Kimmeli Jüri Georg (1899–1982) oll’ aastil 1945–1982 Põlva Püha Neitsi Maarja kogodusõ opõtaja. Näütemängo kirot’ dokustaatõ ja Kimmeli noorõmba tütre mälestüisi perrä kokko ja säädse lava pääle Villa Sirje. Pääossa mängse Lutsu külä miis [...]


Kõgõ õks kipõ ja kipõ

Pall’o om Vinne numbriga massinit mi kandin ümbre sõitman. Arvada turisti, puhkaja. Mõni rikkamb mi maa inemine om kah reismä lännü – Kreekahe vai jummal tiid kohe. Tuu tähendäs, et suvi om tulnu. Väega kipõstõ käve kevväi timahava är. Es tulõ, es tulõ, es tulõ, sis tull’ ja kattõ niisama ruttu. Nigu üleüü olõs puu [...]


Üteline bussiliiklus

Sõidu ütine kõrraldus avitas võrokõisil kokko hoita Võro ja Põlva maavanõmb omma võtnu plaani luvva katõ maakunna pääle ütine asotus, miä nakkas bussiliine kõrraldama. Tuu piäs vahtsõst aastast nakkama säädmä, kostkotsilt kohe ja mis kelläaol bussi sõitva. Siiämaani omma bussiliine kõrraldanu maavaltsusõ, a et Tuumpääl om otsustõt maavaltsusõ kipõstõ kinni panda, piät kiäki tuud asja [...]


Kochi Triin: tahas pakku kullõjilõ kõgõ parõmbat

Kochi Triin om Võrolt peri tunnõt koorijuht. Timä kolm kuuri tulõ seo nädälivaih Võromaalõ. Kontsõrt andas riidi, 9. piimäkuul Võro kultuurimajan Kannel ja puulpäävä om laulupäiv Sulbin. Triin kõnõlõs tsipakõsõ koorijuhis olõmisõst ja muusiga täämbädsest saisust. Midä koorijuht õigõlõ tege? Koorijuht, nigu seo sõna ütles, juhatas kuuri. A seo, midä kullõja näge, om õnnõ väiku [...]


Kiä om kõgõ õigõmb maainemine?

Meile miildüs hennest tõnõkõrd maarahvas kutsu. Aga kiä sis om põra tuu kõkõ õigõmb maainemine, ku maiu man omma lauda tühä vai jo maha lahut ja ennembitse kardulinurmõ päält tulõ ennegi murru niitä? Viimätsel aol om jäl üles võet tuu jutt, et suurist liinust tulõ asutuisi kontori maalõ kolida, sis saava maainemise ka tüüd. Tiiäti [...]


Mandoliine mäng Humalistõ talon

Piimäkuu edimäne pühäpäiv Vahtsõliina kihlkunnan Loosin Humalistõ talon. Kokko om tulnu katskümmend mandoliini mängmise huvilist. Peris alostajilõ oppas rahvamuusik ja «untsakas» Põlderi Jaanus tuud, mis pill om mandoliin, kuis tedä käen hoita ja kuis mõni lihtsämb lugu pilli seest vällä meelütä. Kolmõ aasta iist valisi Mägi pere umas kodos Humalistõ talo Loosi külä lähkül. Tulti [...]


Seto Folk – muusiga- ja matkapido

16.–18. piimäkuul om Verskah ilosa Õrsava järve veereh muusiga- ja matkapido Seto Folk. Muusiga- ja matkapido kaes timahava mõtsa poolõ. Päält hää muusiga ilosih kontsõrdipaiguh uut väikumpi folgiliidsi meeleperi tegemiisiga latsiala. Märgotaja löüdvä kimmähe üles moroülikooli, filmisõbra saava ehtsäh jurtah häädmiilt tunda soomõ-ugri filmifestivalist ja roidõlda tahtja võiva minnä mõtsa. Pidolõ tasos tulla kõgõ perrega, [...]


Uma püünega ülesastminõ

Täämbädse pildi pääl om Võro maakundligu kultuurimaja estraadiorkestri Juurika Hendriku juhatusõl. Astutas üles 1947. aastaga suvõl Antsla kandin edimädse ütismajandi tüütäjile. Väläkontsõrtõ jaos oll’ orkestril ütenvidämises ümbre säet pianiino ja auto kastist tetti kipõstõ ülesastmisõ lava. Veomassina Opel-Blitz tõi Krulli Aleksandri orkestrilõ 1947. aastaga radokuul sõasaagi laost Köningsbergi lähküst Istenburgist. Orkestri majand’ kooni 1947. aastaga [...]


Eesti-Kreeka toro

Istu kolmandat päivä Kreekan Pargan ja taha kodo tagasi. Es olõ taa mu mõtõ, pere oll’ väsünü ja tahtsõ puhada, rabõli sõs veidükese rohkõmb ja osti üte odavambat sorti reisi. No istu ja tii tüüd. Uma Lehe jutt, sõs tulõ üten filmiluun hää Kukumäekene tõsõs karakteris ümbre kirota, selle et tä om no pikembäl puhkusõreisil [...]


Joosun tsumadan

Elo om parhilla sääne, et loet-kullõt uudisit, kon inämbähe iks röövitäs, varastõdas vai kogonistõ lüvväs maaha. Naksi sohvanukan mõlguhtama, ammu’s tuu ausa aig oll’gi. Rehkendi vällä, et pia 50 aastakka tagasi, ku luvvavars ussõ iin viil tabalukku tähend’. Parhilla ei usu jo ütski, et läät söögipuuti ni jätät liisna kodina lavva pääle uutma. Tsumadani kah. [...]


Vussilännü külä pääl käümine

Tullimi poiskõisikooriga esinemäst. Jõudsõmi intrahe ilda, kotost koolihkäüjä pidimi kah är jaotama tarri vahel. Kellelgi tull’ mõtõ minnä tõsõ kõrra pääle tütrigõ mano. Lätsimi kõgõ suurõmbalõ tarrõ, kiäki pandsõ tulõ palama. Iistlaulja kisksõ türigõl tekke päält. Tütrigu karksiva üles ja naksiva vasta ründämä. Tooli lintsi, lagi rappu, tütrigu kiljati tävvest väest. Äkki kuuldu trepist üles [...]


Teritedüisi suusõga olümpiäle

Kuuli raadiost, et viil ütessä kuud inne talvitsit olümpiämängõ olõ-i Haani suusatiimil määrdemiihi. Nuu omma mehe, kiä pandva suusõ ala tavoti muudu asja ja sis triikvä tuud niikavva, ku tsärisemä nakas ja suusa häste nilbõs saava. A vahepääl nurisõsõ iks suusataja spordireportõrilõ, et suusa olli halvastõ määridü. Vast pidänü pressravvalõ rohkõmb kuuma andma? Nüüt omma [...]


Maolda nali

Kats küsümüst Mulgimaa kotsilõ 1) Kas tiiät, määndse Mulgimaa liina nimi kõnõlõs ütest väega tunnõtust spordialast? 2) A tuud tiiät, mille Tõrva liinan ei olõ õigõusu kerikut? Vastussõ: 1) Loomulikult om tuu Karksi-Nuia, miä kõnõlõs saibaga hüppämisest. 2) Iks tuuperäst, et kiäki taha-i olla Tõrva papp.


Tossu Tilda pajatusõ

Jalaga astõn ja ratta sälän sõitõn Tutva miis kõnõl’, kuis tä Võro liinan kats kõrda pidi jalgratta ala jäämä. Kõgõpäält ilosal suvõõdagul, ku tä astõ kodo poolõ. Tii oll’ küländ lagja, a keskelt konarliganõ. Tuuperäst hoit’ miis veere poolõ, mis oll’ sille. Äkki käänd’ täst sälä takast müüdä jalgratas. Tuu jalgrattamiis naas’ jalakäüjät hirmsalõ sõimama. [...]