Värske nummõr2016-07-27T15:47:01+00:00

Kanuu-aig nakkas pääle

Keväjä suurõ viiga nakkasõ jõki pääle kanuusõitja tulõma, huuao algusõs pidävä matkakõrraldaja mahlakuu keskpaika. Kuigi timahava oll’ mikandi jõki suurvesi küländ varra ja külmäl aol suurõmbas suurõviisõidus es lää, tõi Sulbi külä Roosu talu kanuumatku kõrraldaja Rosenbergi Ragnar nätäl inne munapühhi kanuu talvõkortinast vällä. «Hariligult väega pall’o kanuusid suurvii aigu vällä ei lasõ, selle et [...]


Kuldri latsõ olli Stockholmi terroripaiga lähkül

Minevä riidi sõit’Roodsimaa pääliinan Stockholmin auto jalakäüjide sisse, neli inemist sai surma ja 15 vika. Õkva tuul aol oll’Kuldri kooli 9. klass Roodsi-reisu pääl ja õkva sama uulidsa pääl. Tuu oll’ sääne reis, kon suurõmb aig oltas laiva pääl ja liinan nii viis tunni. Ma olli üten ku latsõvanõmb. Ku reisijuht oll’ meid kolm tunni [...]


Oodõtas Hurda Jakobi avvohinna kandidaatõ

Hurda Jakobi nimega Põlva Rahvaharidusõ Selts and timahava 26. kõrda vällä kats Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinda. Üts avvohind antas Põlva maakunnan rahvuskultuuriga tegelemisel silmä paistnulõ inemisele, tõõnõ avvohinnasaaja või olla ka muialt. Avvohinna suurus om 1000 eurot, rahha and tuu jaos Kultuurkapital. Kandidaatõ saava üles säädi kõik inemise ja asotusõ. 28. mahlakuus tulõ tuu jaos [...]


Keväjälaat Räpinäl

Minevä puulpäävä peeti Räpinäl keväjälaatu. Huulmada külmäst ilmast oll´ rahvas vällä tulnu. Müüdi talokraami, mar´apuhmõ ja viläpuid, suidsulihha ja kaltsukaupa. A kalla es müvvä, tuust tundsõ kül puudust. Õnnõs üte mõrda kinni jäänü kala iks löüdse. Karpsoni Andrusõ pilt ja jutt


Uma Pido lemmiklaulu omma vällä validu

Rahvas valisi järgmädsel Umal Pidol laulmisõs esi kooriliikest kõgõ inämb laulõ «A mille?», «Kõnõtraat», Uma Pido popurrii, «Haanja miis», «Tulõ aga tulõ!», «Määne om seo maa?», «Ei olõ hullu», «Võro kiil», «Protõstiirmisõ laul», «Puupää rock’n’roll», «Mis om suurõ järve takan?», «Tii», «Ku naanõ minno pahandas», «Seenelaul». Kats kuud käünü viiendä Uma Pido laulukava avalik valiminõ [...]


Uma Pido lavastajas saa Kesoneni Helena

Tulõvast Umma Pito nakkas lavastama Kesoneni Helena (30), kiä saa timahava Villändi Kultuuriakadeemiäst lavastaja ja harrastustiatri juhi diplomi. Varrampa om Helena opnu kirändüstiidüst. Helena inneskidse tiatrilavastamisõ omma köüdedü Taarka Perimüstiatriga, kon tä tekk’ etendüse «non-stop SETO» ja «Inemise igä». Tulõva suvõ tulõ Vargamäel Tammsaarõ muusõumi rehe all Kesoneni perämäne diplomilavastus «Raamatutõde ja -õigus». «Taha viiendä [...]


Teemi lehte ütenkuun!

Tere, armas Võromaa rahvas! Olõ vahtsõnõ Uma Lehe toimõndaja. Taha tetä hääd lehte. A leht saa olla täpsele nii hää, ku häste tedä tetäs. Ja tuu, ku häste lehte tetäs, olõnõs tegijist ja väega pall’o ka lugõjist. Doktor Vassiljev, kiä tege telesaadõt inemiisi tervüsest, tuu iks kõgõ vällä, et saadõt tetäs ütenkuun: nuu, kiä saatõlõ [...]


Hüvvile plaanõlõ toes

Tuu, et olõ-i aigu mõttõga lugõmisõs, om inämbüisi laiskusõ ja mugavusõ hädä Seost lehenumbrist om Uma Lehe välläandja tsihtsäädüng Kultuurileht. No and Kultuurileht vällä kolmõ aolehte – Sirpi, Õpetajate Lehte ja ka Umma Lehte. Päält naidõ om Kultuurilehel viil 11 aokirja: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Looming, Loomingu Raamatukogu, Värske Rõhk, Muusika, Vikerkaar, Teater. Muusika. Kino, [...]


Allasõ Tiia: andõkilõ latsilõ om täämbä kõik ilm valla

Rõugõ kihlkunnast peri kirändüseuurja ja võrokeelidse koolioppusõ kõrraldaja Allasõ Tiia (43) kõnõlõs, määne tälle täämbädse päävä Võromaa elo paistus. Kon Sa üles kasvit ja koolin kävet? Latsõn elli Sännän, Karaski külä Ala-Karaski talon, õkva Pärlijõõ veeren. Lepistüle kuuli jõudmisõs lätsi kõgõpäält katõst sillast üle Sännä mõisahe bussipiätüste ja säält Luhamõtsa bussiga Roosikatsi. Taa oll’ õkva [...]


Mis taa järjekõrda pandminõ and vai näütäs?

Lehen kirutõdi, et ku raamatiidõ ostminõ niiüldä ritta panda, sis ostõtas viimätsel aol kõgõ enämb kokaraamatiid ja hendä avitamisõ raamatiid, medä esoteerikas kutsutas. Latsiraamatiid ostõtas kah peris häste. Et niiüldä peris-kirändüst ostõtas ja järeligult sis loedas kah pall’u veidemb… Kiri muiduki ei võlsi. Ku õks poodin säändse numbri ette näüdädä omma, sis tuu ostmisõga nii [...]


Põhikooli latsõ tegevä pääga puutüüd

Põhikooli opilaisi ettevõttit kutsutas minifirmadõs. Seo kuu alostusõn Valgan peetül üle-eestilidsel minifirmadõ võistlusõl läts’ mi kandi minifirmadõl väega häste: Põlva Puujuurikas võitsõ är, Harglõ LeWood sai kolmanda kotussõ. Kiä nuu tubli noorõ omma? Puujuurika ettevõtja käävä 7. klassin. Tetäs pastakit, miä käele sõbraligu ja mugava. Nimi valiti firmalõ ütenkuun: kõik, midä tetäs, om puujuurikidõ muudu. [...]


Folgipido Moosten

Rahvamuusigatüütlüisi festival Moisekatsi Elohelü om seo aastak 21.–22. mahlakuul. Katõpäävädse suurpido aigu saa aoluulinõ Mooste mõisa täüs rahvamuusikat, tüütarri ja kontsõrtõ. Festivali kõgõ tähtsämb osa om suur võigõluskontsõrt 22. mahlakuul, kon egä ülesastja tege võrokeelist luku «Kost laalu saadu». A inne võigõluskontsõrti om kah hulga tegemiisi. Festivali vallategemise pääväl andva külälise mitmõn paigan kontsõrtõ. Pääle [...]


Kodotütre 80 aasta iist

1932. aastagal luudi Kaitsõliidu priitahtlik eriütisüs Kodotütre, mink tsihis sai kasvata noorin esämaa-meelisüst ja valmisolõkit umma riiki kaitsa. Kodotütride hulgan võisõ olla 8–18aastadsõ tütärlatsõ. Ummi tsihte and edesi kodotütride pühälik tõotus: taha olla kõrralik ja ausa, armasta umma kodo- ja esämaad, avita ummi lähembit ja jäiä truus kodotütride alossäädüisile. Kodotütride ütes mõttõs oll’ ka valmista [...]


Prooviabielo-Eesti

Ma mõtlõ, et võro kiil om inemise peris kiil, säändsel kujol nigu jummal tä inemise suuhtõ pand’, ja eesti kiil om sääne ilmalik kiil. Edimäne passis kõgõs, tõsõga võit õnnõ ilmalikkõ asjo seletä. Ilmaligu matusõkõnnõ, seebikide subtiitri, suidsupakkõ hoiatussildi. Niisama piäs apteegiroho tarvitamisõ oppus ilmaligun keelen olõma. Või olla, et haigõ inemine ei suta inemise [...]


Tüü ei riku miist, a miis tüüd kül

Mõni aasta tagasi, ku veimi lihakombinaati uma armsa lehmä, jäi laut tühäs. Tükk aigu es taha mi sinnäpoolõ kaiaki, hallõ nakas’. Keväje naksi pojalõ kõnõlõma, et tekü mullõ vällä küük, kon om hää vaarita. A poig arvas’, et leinaaig om läbi ja teemi hoobis kar’aköögist sahvtikiitmise kotusõ ja laudast tarõ. Ku põhitüü olli tettü, oll’ [...]


Soss-sepäst meistris

Pall’o aastit tagasi tegi tuuaignõ Võro leeväkombinaat Katariina kohvigu. Mu vanaimä kutsuti sinnä tüüle. Tä es tiiä kohvigu-tüüst mitte midägi. A nigu pall’o noorõ inemise, nii arvas’ ka vanaimä, et mis tuu õks är ei olõ, külh saa toimõ. Nii tä võtsõgi tüü vasta. Inne kohvigu vallalõ tegemist opati näile, kuis piät kundõsit pasma, kuis [...]


Maolda nali

Seldsimiis Makulin Umaaignõ EKP keskkomitee büroo juht Vaino Karl es mõista häste eesti kiilt. A telefonin hõigas’ iks selgen eesti keelen toro sisse: «Ma kuulin!» Ütskõrd oll’ tulnu üts arvada tähtsä tegeläne keskkomitee majja. Täl ollõv kokkosaaminõ. Ku küsti, kelle mano, oll’ vastussõs: «Seldsimiis Makulini mano.» «A säänest ei tüütä tan.» «Kuis ei tüütä, tä [...]


Vahtsõnõ muud

Olõ es kavva aigu tagasi, ku naasõ aluspükse es tunnista. Ku nuu asja muudu tulliva, sis vanõmba naasõ noid kõrraga umas es võta. Latsõlatsõ tõiva vanaimäle mitu paari ilusid aluspükse ja seletivä, kuis ja mille noid vajja tarvita om. Ku tõnõkõrd vanaimäle küllä lätsivä, sis näivä, et aluspüksi olli ilusalõ är mõstu ja nööri pääle [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Väümehel viga man Võro tütrik läts’ mehele, kiä oll’ peris tõsõst Eestimaa nukast. Tütrigu esä sõbra tundsõ huvvi, kas sai ka väärt väümiis. «Meistri egä tüü pääle, kõgõ valmis käe külge lüümä!» kitt’ värski äiapapa. «Mu naanõ ja tütär kitvä tedä kah. Ummõtõ üts suur viga om täl: väümiis ei juu sukugi viina!» Ku tütär [...]