Uma söögi laat tulõ jäl

Timahavanõ Uma Meki suurlaat tulõ seo puulpäävä Võro spordikeskusõn. Joba katsas kõrd peetävä laadu pääle om uuta sadakund söögikraami müüjät Vanalt Võromaalt ja kavvõmbalt kah. «Päämidselt väikeisi tuutjidõ laadu pääl saa osta egäsugumast söögikraami. Paiga pääle omma tulõman Uma Meki kaubamärgi söögikraami tuutja, a tulõjit om ka Pärnumaalt, Lätist, Peipsi veerest,» selet’ laadu kõrraldaja, Võromaa [...]


Kalkuna Mari hulk ilmamõtsa piten

10. märdikuul tulõ vällä Kalkuna Mari vahtsõnõ plaat «Ilmamõtsan», kon pääl 12 vahtsõt laulu. Mari kõnõlõs esi lähembält, midä tähendäs timä jaos ilmamõts ja kuimuudu plaat sündü. «Suurõmb osa lugusid om läbini mu hindä kirotõdu: sõnamaailm om kah tulnu mu mano. Tuu tähendäs, et olõ suurõ jao sõnnu kah esi kirotanu. Luu omma isiklikumba viil, [...]


Juubõlikogomikun koolilatsi 30 aasta kirätüü

Riidi, 10. märdikuul näüdätäs vahtsõt koolilatsi kirätöie kogomikku «Mino Võromaa». A seokõrd om raamat esieräline: 240lehekülelidsen kogomikun om avaldõt pääle timahavadsõ võistlusõ parõmbidõ töie juttõ ja luulõtuisi, midä latsõ ja noorõ omma kirotanu kõgõ seo 30 aastaga joosul. Kuimuudu juttõ raamatulõ valiti? «Mõni kirätüü köütse esieränis laapsa keelepruukmisõga, tõnõ om kimmäs uma ao peegeldüs: tulõtas [...]


Põlva muusõum oppas sandikombit

Seo nätäl, 6.–10. märdikuul saa Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin märdisandin käümise oppust. Kõnõldas, kuis sääne muud tull’ ja kuis omma santõ kombõ ao joosul muutunu. Et om parasjago ka võro keele nätäl, saava keskmädse koolijao latsõ muusõumin mängi ka võrokeelist maastigumängu. A katrinädälil, 20.–24.11 opatas säälsaman muusõumin katrisandikombit. Kae mano: polvatalurahvamuuseum.ee. UL


Jälki suur hulk matkajit

29.10 oll’ Uma Pido matkasar’a tõõnõ matk, Võromaa-Setomaa piiriretk. Matkal oll’ kokko 140 inemise ümbre. Käüti 1000 aastakka vana piiri ja piiriala ümbre. Otsiti vanna piirikotust Lämmäkivvi, kõnõldi tuust, kuis võeti piiri pääl vasta saatkundõ. Miiksen käüti Jaanikivi man, kõnõlõdi Stalini aol ehitedü kerigu luku. Raa pääle jäivä roodsiaignõ piirikõnõluisi kotus ja vana veski paik. [...]


Kas mugavus om inemiseõigus?

ID-kaardi jama pand mõtlõma tuu pääle, kuis mi egäsugumaidsi mugavuisiga väega är harinu olõmi. Muiduki om mul hää taad juttu kõnõlda, selle et olli noidõ õnnõligõ siän, kinkal õnnistu läbi arvudi kavvõst uma sertifikaat inne kõgõ suurõmba paaniga tegünemist vahtsõnda. Tarvita ummi töie man noid võimaluisi, midä ID-kaart pakk, küländ sakõstõ, ja tuuperäst olli esiki [...]


Luutusõkiire omma pututanu maad

Ku mi täämbä saisami ütenkuun uma luudusõ iist, sis om meil viil luutust nätä ilosampa hummõnist.   Valimisõ omma är peetü ja jälleki omma luutusõkiire pututanu ilosat maad. Määndse neo luutusõ sis täpsembähe olli, või õnnõ arvada. Ma saa tan kõnõlda õnnõ umahindä uutmiisist noilõ, kiä omma võtnu õnnõs ja vaivas järgmädse neli aastakka seod [...]


Tulnola Hengo oll’ ausa miis, kedä tulnu meelen pitä

Tulnola Hengo sündü 16. rehekuud 1897 Võromaal Navi külän. Timahava saa sis 120 aastakka taast. Latsõn ja noorõn iän oll’ timä nimi Zuhna (Tschuhna) Hugo. 1922. aastagal võtsõ timä kõgõ vahmiiliga talokotusõ Tulno perrä vahtsõs nimes Tulnola ni lisas 1936. aastagal muutsõ tä Hugo Hengos. Koolin käve tä poiskesen Väimärä Rammuli koolin ja ildamba Võrol [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 2. kiri. Bună ziua!* Parhilla, ku olõmi Bukarestin elopaiga löüdnü ja hinnäst sisse säädnü, saa rahun naada liinaello tundma opma. Bukaresti ja Kärgula elo omma küländ esisugumadsõ. Ku näütüses Kärgulast Sulbi [...]


Käü Uma Lehe jutuvõistlus!

Võistlusjuttõ sordi: 1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. 2. Lugu, midä periselt es juhtu Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla. 3. Tervüisi tõsõst ilmast Kas om kuigimuudu (unõn vai [...]


Naisivägi musta laega saalin

Mõistaki-i üteldä, midä kuulujutu kõnõlõsõ, a võrokeeline luulõ om elon ja hää tervüse man. Tuud näüdäs΄ märdikuu alostusõ luulõõdak, kon vägevä naasõ ummi luulõtuisi ette kanni. Märdikuu edimäne päiv. Tal’na liin, kiränige maja. Trepist om üles roninu paras saalitäüs rahvast, arvada tuuperäst, et vällä om hõigat võro keelen luulõtuisi kirotavide naisi õdak. Kirändüsõdagu päälkiri om [...]


30 aastakka «Põuda ja vihma»

30 aasta müüdäminek võrokiilse näütemängu «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl» ilmumisõst tõi 26. rehekuul Kiuma rahvamajja Kõivu Madissõ ja Lõhmussõ Aivo umadsõ, külärahva ja tõsõ paigavaimust vaivadu liinast ja laanõst. Inämbüsele näist näüdäs’ kotussõvaim hinnäst seokõrd lõhna kujol. Peräkõrd tuuperäst, et Lutsu külä tiatritegijä Rüütle Janno lugi alostusõs «Põvvast ja vihmast» ette [...]


Pilt märklavvas

Taa pildi pääl om aoluulinõ moment: üles omma võedu Rõugõ vallavalitsusõ ja vallavolikogo liikmõ 1930.–1934. aastil. A ku pilti ligembält uuri, tulõ vällä, et sääl seen om hulga esi suurusõn kuulimulkõ. Arvada om vahtsõ kõrra aol seod tarvitõt laskõtiirun märklehe alussõs. Mõnõ kuuli omma pildist läbi lännü (pilt om papi pääle kleebitü ja tuuperäst ei [...]


Pilvi vaihõl paistus päiv

Ütiskunnan omma õnnõ kurva uudissõ ja säändsel juhul tulõ kultuuri- ja meelelahutustüüstüsel esieränis kõvva vaiva nätä. Riiken nigu Põh’a-Korea, Vinnemaa, Kasahstan jne, om taast as’ast joba ammu arvo saadu. Näütüses ei olõ depressioonin inemiisile mõistlik kehvä ilma lubada. Ka kõgõ hullõmba taivapasa man mass lubada sõitjidõ pilviga ilma ja külmä süämega kolm-neli kraati lämmind mano [...]


Raha hoitmisõst

Ku ollimi latsõ, sõs peimi iks vanõmbidõ inemiisi kombit, nigu märdi- ja katrisandin käümine. Külä latsõ tulli iks inne kokko ja sis mõtõldi täpsele, midä tetä, ku sisse kutsutas. Tandsõmi tsõõrimängu, kaara-jaani ja küssemi pererahva käest mõistatuisi. Anti kompvekke, piskviite, ubinit, rahha. Ku ollimi väsünü ja lätsimi kodo, sõs tulli saadu as’a ja raha kopka [...]


Mõro meele nätäl

Kuuli raadiost, et pääle om naanu mõro keele nätäl. Ma lätsi piigli ette, ai keele vällä ja kai iks ütelt puult ja tõõsõlt puult. A es näe midägi esierälist. Hummogu jõi külh mõrro kohvi, a sei makõt kuuki mano ja es saa arvugi, et kiil mõro olõs. Nä olõs võinu vällä hõigada innembä mõro meele [...]


Maolda nali

Nali vinne keelen Mõnikõrd, ku kõnõldas nal’alugusiid, lätt kõnõlõja üle mõnõ muu keele pääle. Ka seo lugu tasus vinne kiilde ümbre panda, muidu ei olõ taaga suurt midägi tetä. Kõlistas miis umalõ valgõ pääga naasõlõ: «Kon sa olõt?» «Ma olõ Nooren (в норе).» «Mis kuradi Nooren?» «Noh, tollõn auton, mille sa mullõ ostit.» «Ullikõnõ, mitte [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Küläjutt Võromaa naanõ sõitsõ seo sügüse Tartomaalõ tädilatsilõ küllä. Kõnõldi perreuudissit ja ku nuu kõnõldu olli, jõudsõ järg küläjuttõ kätte. Täditütär võtt’ jutus katõ kõvast topkasõbrast külämehe läbielämise palokil käümisest. Mõtsa tuu kotussõ pääle, kon mar’a kasvi, oll’ uma puultõist kilomeetrit. Vet sõbrakõsõ teridi pikä tii pääl pudõlikõsõst umma väsünüt vaimu. Mõtsa jõudõn naksi nä [...]