Tiatriproovi Lutsu külän

Põlva lähkül Lutsu külän käü kipõ tiatriproovi aig. Lava pääle säetäs Ruitlasõ Olavi kirotõt võrokeelist suvõtükkü «Viimsepäävä läüge». Luu lavastas tunnõt näütlejä Jäägeri Merle. «Seo om Lutsu tiatril edimäne täüsvõrokiilne tükk tetä,» kõnõlõs tiatri produtsent ja näütlejä Rüütle Janno. Ka lavastajas sai Rüütle sõnno perrä valitus Jäägeri Merle tuuperäst, et timä tund kiilt ja niimuudu [...]


Silmäle illo pakva lipuvärven silorulli

Nigu iks suvõ alostusõn, omma ka timahava põldõ pääle potsatanu kile seen silorulli. A seo aastak saa mitmõl puul nätä Eesti lipu värvega silorullõ ja põllumehe omma nuu inämbüisi ka õigõt muudu ritta säädnü. Üts sääne «lipp» om tegünenü Sulbi küllä. «Seo om vast suumlaisi kingitüs Eesti põllumiihile mi riigi suurõs sünnüpääväs,» kõnõlõs Sulbi põllumiis [...]


24. maarahva laat Vahtsõliinan

Võromaa rahvas ei kujota suvõ alostust vast inämb suurõ Vahtsõliina maarahva laadalda ettegi. Minevä nädälivaihtus oll’ jälki tuu aig, ku muido rahuligu alõvi pääl suurt rahvahulka nätä sai. Nigu iks, oll’ seogi kõrd puiõ all nukakõnõ, kohe oll’ tuudu eläjit ja tsirkõ müüki ja kaemisõs. Latsil ja muil huviliidsil oll’ sääl küländ uudistamist. Rahmani Jan [...]


Nellä Vana-Võromaa muusõummi saa ütidse piletiga

Neli Vana-Võromaa muusõummi omma seo suvi vällä paknu ütidse piledi. Tuu tähendäs, et ütest muusõumist saa osta piledi, minka saa läbi kävvü kõik neli muusõummi. Niimuudu tulõ pilet tsipa odavamb kah, ku egält puult eräle ostõn. Ütitsit piletiid möövä muusõumi: Mõnistõ talorahvamuusõum om Eesti kõgõ vanõmb välämuusõum, kon saat jalota kiviaost täämbäste päivä, muu hulgan [...]


Saa küssü Uma Meki kaubamärki

Vana-Võromaa söögikraami kaubamärk Uma Mekk ja Võromaa talopidäjide liit kutsva üles üten lüümä timahavvatsõn tõõsõn kaubamärgi taotlusvoorun. Dokumendi ja teedüs: umamekk.ee/kaubamark. Märgile kandidiirvide tuutidõ näüdüsse pallõldas tuvva Võromaa talopidäjide liitu ildampa 5. hainakuus. UL


Põlva liinaplats tetäs valla

Võidupühäl, 23. piimäkuul 2018 tetäs pidolidsõlt valla vahtsõnõ Põlva liina keskplats. Vahtsõnõ plats om tsipa keskliinast kõrval, turu ja sanna takan. Pildi pääl om vahtsõnõ plats nätäl inne vallategemist. UL


Viaparandus: om piimäkuu

Minevädsen Uman Lehen oll’ mitmõn paigan viga. Juunikuu rahvaperäne nimi om piimäkuu, mitte hainakuu. Hainakuu om järgmäne kuu, juulikuu. Piimäkuu vai jaanikuu om aastaga kuvvõs kuu. Piimäkuu om uma nime saanu tuu perrä, et sõs andva lehmä häste piimä. Pallõmi viä peräst andis ja püvvämi edespite terätsembä olla. Uma Lehe toimõndus


Selget pääd kuumas jaaniaos!

Küsse luudusmärke kaeja Pulga Jaani käest, määne tulõ timahava jaanipäävä paiku ilm. «Illus,» ütel’ timä. Rohkõmb ja täpsembäle küssü es piä ma säändse vastussõ pääle paslikus. Ilm om seo aasta väega pikält kuiv ja kuum olnu. Tuu miildüs suvitajilõ, a sääne kuivus tege aiapidäjile tsipa tuska. Kastmist om väega hulga. Iin om jaaniaig, ku inemise [...]


Talupojatarkus ja mõtsa raguminõ

Vanastõ inemise avvustiva mõtsa. Täämbä tetäs mõtsalõ kurja ja jäiäs tuuperäst vaesõmbas   Inämbüste eestläse väega mõtsa armastanu ei olõ. A mõtsa om avvustõdu ja tsipa ka pelätü. Mi kandi põlitsõl rahval kujusi aastasatu joosul mõtsa ja mõtsatüüga vällä hää hulga kombiid. Inämbüste olli nuu köüdedü praktikaga ja väega sakõst ka egäsugutsidõ uskmiisiga. Ja arvada [...]


Hää miil om olla naanõ Eestimaal

Olõ kogunu uma tulõvadsõ pikä mängufilmi jaos lugusid latsiga naisist vanal aol. Uuri tuu jaos, midä tähend’ sada aastakka tagasi olla sohilats. Tuuga köüdüsseh tull’ ildaaigu mu kadonu vanaimä mullõ unõh küllä. Timä oll’ kah sohilatsõs sündünü. Vanaimä kõnõl’ ummi läbielämiisi ja ütel’ lõpõtusõs: «Ai ku hää om olla täämbädsel aol Eestimaal naanõ, latsõga vai [...]


Kinnitsiide vai vallaliidsi tšakriidega

Egäl inemisel om sisen määnegi (vaimu)energiä vai vunk vai vägi. Kui tuud vunki om väega veidü, sis om inemise olõminõ närb ja nägu plass. Tuud olõkit om küländ rassõ vällä kannata. Võisi arvada, et ku vunki om väega pall’u, sis tund inemine hinnäst väegadõ häste, aga nii nuu asja ei käü. Ülearu pall’u vunki om [...]


Rumeeniä raport

Eestist, Rumeeniäst ja Euruupast   Üle hulga ao sai kodo tultus. Tii pääl ja tan ollõn om mõni asi silmä naanu ja märgotama pandnu. Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia omma hindä kipõtii «peris» Euruupani valmis ehitänü. Ku inemiisil om huvvi vai tarvidust ütest paigast tõistõ liiku, saa seod tetä kipõstõ ja mugavalõ. Tuu and kimmäle [...]


Kõivualutsõ laat kasus hoolõga

Vast verstä jago autit, pargitu risttiist pääle katõlõ poolõ tiid. Sama kavvõlõ küünüse ka kauplõjidõ lavva. Arvada omma ka tõsõ tiiharo laaduliidsi autit täüs. Om puulpäiv, 9. piimäkuu, ja Ihamaru külän Kanepi vallan vana Postitii veeren käü kõivõ all Kõivualutsõ laadupäiv. Seo om viil nuur laat, õnnõ viis kõrda om tedä peetü. Ummõtõgi om egäle [...]


Suvinõ käänüaig: päiv poisikõnõ käü umma korgõt kaari!

Lämmi ja kuiv om Võromaal olnu jo lehekuu algusõst pääle, a kallendri perrä nakkas suvi nelläpäävä, 21. piimäkuul kell 10.07. Päiv poisikõnõ om uma kõgõ korõmbah kaarih 20. piimäkuust kolm üüpäivä 22. piimäkuuni 2018. Timahava om käänüaig kasuja kuuga. Suvõ algust pühitsemi keväjä lõpu sannaga 20. piimäkuul, õdak inne käänüpäivä. Suvidsõ käänüao sanna kutsumi uma [...]


Ilmahulgus

Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü. Mis supi sa nüüt kokko kiitset?   Ku ilma piten ringi kondat, tulõ süümist kah oppi. Ei saa sisse sadada näütüses restoraani Hiinan ja naada süüki arvustama noidõ tiidmiisi päält, mis masva Prantsusmaal. Niimuudu võit löüdä, et suurõmb jagu [...]


Soldanidõ suvõmängu

Innesõaaigsõ Eesti Vabariigi aigu olli Võrol tiinvä soldani suvildõ päämidselt Petserin lõunalaagrin vai Verskan põh’alaagrin. Säitsmendä rügemendi soldanidõ liinast vällämarssmisõ kotsilõ anti teedä ka aolehin. Minek alost’ uhkõ jalotusõga läbi liina. Piätüs tetti liina turuplatsi pääl, kon kaeti vägi üle – oll’ paraat ja pidolinõ tiilesaatminõ. Päämidselt sündü tuu lehekuun. Võrolõ jäi suvõs tiinmä tarvilik [...]


Astmõlinõ eloigä

Loi lehest, et rikas eestläne eläs statistiga perrä vaesõst eestläsest 14 aastat kavvõmb. Mul ei olõ hallõ, et inemine 14 aastat kavvõmb eläs, a tõistpiten om seo hädä, miä tulõ kõrda aia. Ku mi kõnõlami võrdsusõst mitmõ nuka alt, nigu suuvõrdsus, elojärevõrdsus ja nii edesi, tulõs ka eloiä ütelidsembäs tegemisega vaiva nätä ja suuvolinigu kõrvalõ [...]


Kährik mängse kährikut

Tuust om müüdä umbõs viis aastat, ku tei jaanipäävä paiku lauda man muro pääl sannavihtu. Vihtu tegemine oll’ kohki poolõ pääl, ku kuuli hainu seest kõsinat. Kaie kõsina poolõ ja edimält hiitü är. Hainu seen ukõrd’ karvulda elläi, vällänägemine nigu latikal, kes oll’ maa pääle ujoma tullu. Eläjäst oll’ perrä jäänü kundi ja nahk. Kaiõ [...]


Ingeri naasõ Oravilt lehmä otsman

Lugu juhtu päält sõta, ku sakslanõ oll’ minemä lüüdü ja elu Vinnemaal väega vilets. Ingerimaalõ Leningradi külle ala oll’ jõudnu teedüs, et Eestin elu edenes, a valitsus võtt ülearutsit eläjit är. Kats nuurt Ingerimaa naist, kelle mehe olli sõan kaonu, jätivä uma tsill’ukõsõ latsõ vanaimäde kätte ja naksiva jalaga tulõma Eestimaa poolõ. Uma kuldas’a ja [...]


Tossu Tilda pajatus

Tundmalda kaup Memm ja taat tei uma ostu iks liinan suurõn poodin. Tuun külän, kon vanapaar elli, oll’ külh üts väiku poodikõnõ, a liin es olõ kah kavvõl. Mis muud ku lüü massinalõ käük sisse ja vähämb ku poolõ tunniga olt peräl. Nii tetti ka seokõrd. Rahvast oll’ pall’o, nigu iks. Vanakõsõ panni kassalindi kaupa [...]


Muda Mari pajatusõ

Eesti-Läti 1:1 Ma kuuli raadiost, et Lätih om määnegi taud vallalõ päsnü. Koolnuid om jo nii pall’o, et ei mahu inämb Lätimaalõ är ja piät osa mi mano tuuma. No ku Eestimaalt viiäs viin ja olu Lätti, sõitva viinaostja sinnä perrä. Sõs ku Lätimaalt tuvvas koolnu är Eestihte, tulõva ka surnumatja näile perrä. Eesti omgi [...]


Maolda nali

Kõrralik külämiis vargit ei pelgä Ütel külämehel om ehitet väläkemmerg, kon iin olõ-i ust. Istus tuu miis sis ütspäiv sääl, ku naabrinaanõ juhtus müüdä minemä. Tuu pand kõrraga tänitämä: «Kuis sa saa-i ust siiä ette, nii ilõdu om kaia…» «Minkjaos uss? Ma joht ei usu, et kiäki siist midägi varasta taht,» kost külämiis vasta.