Ettevõtjas saa julgõ

Tulõvadsõl ettevõtlusnädälil (3.–9.10) härgütedäs inemiisi ettevõtjas nakkama. Vahtsõ väiku ettevõttõ luumist tugõ kõgõ laapsambahe töötukassa – antas kooni 4474 eurot. Timahava om töötukassa käest küsütü tukõ uma ettevõttõ luumisõs Põlva maakunnan 25 ja Võro maakunnan 27 kõrda, rahha om antu vastavalt 12 ja 11 ettevõtmisõ jaos. Mõlõmban maakunnan ütte projekti viil hinnatas. «Ti kandin om [...]


Riigigümnaasiumi hoitva nuuri kodokandin

Päält Põlva ja Võro riigigümnaasiumi luumist om jäänü tsipakõsõ inämb opilaisi kodomaakunna gümnaasiummi opma. Maavalitsusõ saiva õkva kokko numbri, kohe omma edesi opma lännü keväjä põhikooli lõpõtanu opilasõ. Põlva maakunnan lõpõt’ põhikooli 240 nuurt, näist 115 (48%) opp edesi uma maakunna gümnaasiumin: Põlvan 92, Räpinäl 15, Verskan 5 ja Kanepin 3. Kavvõmbal gümnaasiumin opp 50 [...]


Uma Pido plaadi pido Varbusõl

Õkva valmis saanut IV Uma Pido DVD-plaati näüdätäs 1. rehekuu pääväl (1.10.) kell 17 Varbusõ muusigamõisa aidan. Kaias valituid kotussit DVD päält. Laulu võtva iist Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauri. Näüdätäs ka Uma Pido sõbra Ritsingu Alo vahtsõt noodiraamatut «Tuul laulis…». Kõik omma oodõdu. Piledirahha ei küsütä. Uma Pido filmi om katõ plaadi jago. Edimädse [...]


Ettevõtjas piät iks pasma

Nakka ettevõtjas, soovitõdas inemisele, kiä kaibas, et lövvä-i tüüd, kuigi töötukassa kodolehe pääl ripus mitusada tüükuulutust. No oppa ja härgütä pall’o tahat, egästütest iks ettevõtjat saa ei. Näide oppaminõ tähendäs maahavisatut rahha. Üts inemine opsõ raamadupidämist, ärijuhtmist, äriplaani tegemist, tekk’ äriplaani valmis kah... ja vidä nüüt posti lakja. No es jakku tuud ettevõtlikkust. NB! Tuu [...]


Kahro Marek: maailma saa ka tõsõ veere päält kaia

Võromaa kirämehe Kangro Pärni (Bernard Kangro) nimelidse kirändüspreemiä saanu Kahro Marek (29) om ummamuudu kirämiis Antsla takast Oe küläst, kon elli ka Pärni esi ja eläs tõnõ võro kirämiis Pulga Jaan. Midä tundsõt, ku sait teedä, et sullõ andas Kangro preemiä? Kirotit tuu pääle uma blogi sisse ehk Marek Kahro Mõtteaita kirä Kangrolõ hindäle, sinnä [...]


Kiri

Kotussõnimmi saamisõst Kuis vanal aol omma kotussõnime saanu, tuu kotsilõ om egäl nimel uma lugu. Kõrd lännü silla pääl sitakuurma ümbre ja Sitasilla (Saalusõ kandih) olnuki valmis. Mille om Peedepuustus kutsutu tsipakõnõ savikausi-kujulist vesist niidütsopakõist, koh oll’ ka mi talo linahaud, ei mõistaki üteldä. Om tuu Sarvõ, Aia ja Tsjooma talo piirimail. Võiolla oll’ kunagi [...]


Mihklipäiv lõpõt’ suvõ

Mihklipäiv om käen, kaali kooban ja naasõ tarõn, ülti vanast taa ao kohta. Üldäs viil, et egäl oinal uma mihklipäiv… Sääntseid sarviliidsi om muiduki nii nellä ku katõ jalaga, a kas näil kõigil õkva täämbä tuu aru andmise päiv om… vaivalt külh! Mõnõl puul om vihmanõ suvõlõpp iks umajagu kurja tennü: hainarulli ligunõsõ nurmõ pääl, [...]


Kõgõ parõmba Tori hobõsõ arõtaja tiitli läts’ tõist aastakka Vaabinalõ

Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu näütüsel «Tõuloom 2016» (Ülenurmõn 3.09.) kuulutõdi joba tõist aastat kõgõ parõmbas Tori hobõsõ arõtajas Adra Ester (52) Urvastõ kihlkunnast Vaabinast. Seokõrd kiti hobõsõkohtunigu kõgõ inämb Estri katõaastast märrä nimega Vagimeeli. Kõgõ parõmbas arvati Estri hopõn tuuperäst, et tä kullõl’ häste sõnna ja näkk’ kõgõ rohkõmb Tori hobõsõ muudu vällä. Liikmine oll’ väega [...]


Mälestüskivi keriguinemiisile

Süküskuu 17. pääväl panti Varstun Eesti apostligu õigõusu Mõnistõ-Ritsiku kerigu manu mälestüskivi katõlõ mi kandi keriguinemisele, Pedäjä Theodorilõ ja Annalõ. Nii hulga rahvast – puulsada inemist – ei olõ Varstu kerikun hulga aigu olnu: mitmõ korgõ keriguesä, kaitsõliitlasõ, Varstu ja Mõnistõ kooli kodutütre ja nuurkotka, Theodori ja Anna tütre Mareti poig Schultzi Uno. Kiä olli [...]


Peeti mihklilaatu

Puulpäävä peeti Sulbi ja pühäpäävä Savõrna mihklilaata, mõlõmbal laadal oll’ mineväst aastast inämb kaupmiihi, no ostjit samapall’o nigu iks. Laadakõrraldaja ütli, et kauplõja jäivä iks rahulõ. No jutus tull’, et äkki tõmmada laadapäivä «rahapäivile» lähkümbäle. «Märgimi, inemiisil om tõtõst kuu lõpun veidü rahha,» ütel’ Savõrna laada kõrraldaja Luiga Anu. UL Miisõbra Savõrna mesinigu Kukõ Maidu [...]


Maisiäpärdüs Räpinäl

Stalini aigu pruuvsõ nõvvokogodõ inemine luudusõ kuningas saia. Nõvvokogo Liidu kommunistlik partei kuulut’, et päävälill ja mais omma «imekultuuri»: ku näid vahtsõt muudu – ruutpesitsi – maaha külbä, kasusõ ka Eestin nigu nall’a. Vanal-Võromaal panti maisikasvatamisõ käsk legendaarsõ Räpinä aiatarga Vaigla Adolfi (1911–2001) olgõ pääle. Timä vidämisel naati Räpinä aiandustehnikumin 1950. aastal maisi kasvatama ja [...]


Kõik nakkas pääle plaanist

Mul om hää plaan. Kaegõ, Vagulast, säält, kost Võhandu jõgi vällä juusk, ei piä timä mitte juuskma. Timä piät juuskma läbi Tamula! Tuu jaos tulõs paar-kolm kilomiitret Vagulast Tamulahe Roosisaart piten vahtsõt jõõsängü kaiba, paar väikeist tiisilda ehitä ja perän kaia, et vesi õks ilosahe Tamulast Võhanduhe vällä juusk. Välläjuuskminõ om kõgõ tähtsämb. Tuu sai [...]


Kallis kos’ankäük

1980. aastidõ edimädsel poolõl käve tiiehitüs Käätsost Mõnistõ poolõ. Ma kammandi kah tuu man. Vahtsõ tii tsiht läts’ vanast tiist kavvõmbõlt ja es sekä liiklust. Kül oll’ tegemist viiga, esieränis Kaku uja man, selle et veskitammi es saa alla laskõ. Kaibsõmi truuba vundamendi jaos kaiviku kuivalõ maalõ, a iks presse vesi läbi maa sinnä sisse. [...]


Rahvas rännäs

Päält sõta rännäs’ rahvas ilma pite: kes es tohe minnä kodupaika, kel olli koskil võla vai halva teo. Kruutusõ moonakülä rahvas tiidse, et ku tull’ setukas suurõ vankriga, oll’ potiseto. Ku tull’ laia kaarõga mitu hobõst, olli mustlasõ platsin. Nä tahtsõva õnnõ kuuluta, a tiieti, et paari päävä peräst är nä läävä. A ku tulli [...]


Vallavanõmba äpärdüs

Eesti riigi edimädsel aol olli latsõ ristjadsõ. Vadõri ja osa küläliisi olli joba kohal. Keriguopõtajalõ minti perrä. Vallavanõmb oll’ kah kutsutu. Tuu tormas’ ussõst sisse, näkk’ lavva pääl torti ja kitt’: «Oi mis torõ kuuk!». Es ütle terege. A sis hüpäs’ kõrraga hiitünü näoga tagasi ussõ taadõ. Kae, vanast es tohe ilma koputamada sisse tulla. [...]


Lats võlaraamatun

Ku ma olli kuvvõaastanõ, saatsõ imä minnu elun edimäst kõrda ütsindä puuti. Tä andsõ mullõ üten kümme kruuni ja ütel’, mitu ijätüst tuu iist saa. A nigu ma poodi ussõst sisse astsõ, läts mul hirmuga meelest är, mitu ijäätüst tull’ osta. Mõtli sõs, et ku üten anti kümme kruuni, sõs saa ma jo kümme ijätüst. [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Agitaator viiga hädän Nuu ammuskidsõ suvõ olli ilosa. Päiv paistu ja vihma sattõ harva. Tammula järve viir oll’ rahvast täüs – päävävõtja, ujoja ni tsuklõja. Kõigil tull’ silma pääl hoita. Toonaskinõ vetelpästepäälik kuts’ ammõtihe uma noorõ sugulasõ. Poiss saisõ vetelpästeputka rõdu pääl ja karist’ läbi mögafoni, et kiäki es ujonu välläpoolõ ettenättüt piirkunda. No tedä [...]