Soolaga pahalaisi vasta

No om käen. Vahtsõ ao inemiisi jaos, kiä kõik uma elo latsõpõlvõst pääle õnnõ arvudi vai telehvoniekraani takan omma olnu, tetti kuritahtlinõ mäng, miä ai kaitsõlda hengekese kodosainu vaihõlt vällä. Peris elost võõrdunu inemise korjasõ telehvoniekraani päält eläjit, määndsit kutsutas pokõmonõs, ja säädvä hinnäst tuu man periselt ohto. Varramba olli inemise vällänkäümisega harinu: käüti seenen, [...]


Seenenkäük ja nutitelefon

Taa sääne nall’alinõ lugu juhtu mukka timahavva ümbre jaanipäävä. Üits vana sõbõr, kiä eläs joba aastit Soomõn, lubasi küllä tulla. Mõtli, et teemi väiku ollõ, grillimi ja käümi suidsusannan. Pidäsi plaani, miä grilli kõrvalõ salatis panda. Mõtli, et hää olõs värske kikkaseenesalat. Minehavvatsit siini oll’ kah, a värske om õks värske. No plaan peetü, säädse [...]


Kõva seeneline essüs mõtsa är

Ütel aastal oll’ sääne lugu, et mi külä rahvas läts’ peris bussiga mõtsa siinde. Mõtsan oll’ siini pall’o ja korjajit kah. Egäüts nakas’ hindäle parõmbat kotust otsma. Nii juhtugi, et imä läts’ pall’o kavvõlõ mõtsa är. Vilist’ ja hõigas’, a kiäki es hõika vasta. Imä sai arvu, et tä om är essünü ja bussi manu [...]


Kuis vorst kätte saia

Nakas’ tulõma mu vanaimä sünnüpäiv. Nigu õks, olli suurõ valmistamisõ ussõ iin. Poodist oll’ vaia tuvva saladikraami, puuvilju, midägi soolast ja makõt kah. Nii läts’ki vanaimä liina puuti. Ütest poodist võtsõ üte as’a, tõsõst tõsõ. Lõpus jäi viil üts puut, kost tull’ osta lihakraami ja saladi sisse mänestki vorsti kah. Kauba iist mastu, võtsõ vanaimä [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Vanaimä ja hiire Vanaimä tarõst kostõ paprõkrõbinat. Pojatütär trehväs’ tuud ussõ takan kuulma ja juusk’ vällä vanaesä mano, kes muro pääl vikatit pinse. «Vanaesä, vanaesä, vanaimä tarõn omma hiire. Krõbistasõ mis jälle,» kaivas’ lats. «Peläku-i midägi, latsõkõnõ,» trüüste vanaesä. «Vanaimä vaht Ameeriga siipi ja sääl man jõhkatas kompvekke süvvä. Tuu krõpin tulõ kompvegipaprist.» Liivast pudõr [...]


Inemise omma üle kõgõ

Eelarvamisfestivali ütel mõttõtalgol arotõdi, kuis vahtsõ tulõja ja vana olõja maal läbi saava ni ütstõõsõlõ abis saanu olla. Inne tuud kuuli hääd muudu, kuis tetä vaiht elopõlitsõl maainemisel ja liinast maalõ elämä tulnul. Ku täämbä maainemine inämb eläjit ei piä, sõs liinast maalõ elämä tulnu pidävä lambit ja kitsi ja lehmi ja hobõsit. A Misso [...]


Armastus edimädsest silmäpilgust

Kanni Liisa (sündünü Pettai) sündü 1856. aastal Võromaal Kanepi kihlkunnan. Liisa oll’ härksä lats: lugõmisõ opsõ tä selges tõisi sälä takan saistõn. Pääle esä surma jäi imä Anne kasvata viis last. Ku Kanni Hans sai säitsme ja poolõ aastadsõs, võtt’ imä tä käekõrvalõ ja vei õkva sündünüt Liisat kaema. Imä küsse sõs Hansu käest, kas [...]


Tsiistre om küläliisi vastavõtmisõs valmis

Võrokõisi 28. Kaika suvõülikuul tulõ timahava Vahtsõliina kihlkunnan Misso vallan Tsiistren 12.–14. põimukuu pääväl. Kolmõl pääväl peetäs loengit, iloõdagit ja sõidõtas tsipa ümbre kah.Täämbädsel aol tiiämi Tsiistret innekõkkõ Nopri talomeierei perrä. A midä põnõvat Tsiistre külä pääl viil silmä nakkas? Tsiistre selts Ütentegemine on Tsiistre kandin iks häste vällä tulnu. Pia sada aastat tagasi luudi [...]


Andri-Peedo talo plaan kümme kõrda inämb kitsi võtta

Vallalidsõ talo pääväl võtt’ Misso vallan küläliisi vasta Andri-Peedo talo. Andri-Peedo talo piirest jääs nii Läti- ku Vinnemaa piirini kolm-neli kilomiitret. «Rahvast tull’ oodõtust kõvastõ rohkõmb,» imehtäs pernaanõ Pajo Linda (30). «Mi mõtlimi, et olõmi tan eräle nukan ja kiäki niisama müüdä ei jalota. Vet Noprist saadõti ka vast meile.» Kuuntüün Nopri taloga jõud Andri-Peedo [...]


Olnust, olõvast ja tulõvast Tsiistre nukah

Soid ja järvi täüs maa Umbes 11 000 aastat tagasi tulli edimädse inemise mandrijääst vabas saanu maiõ pääle Õdagumerest hummogu puul. Kõgõpäält tulti lõunõ puult, sis tulli soomõugrilasõ hummogu puult ja indo-euruuplasõ lõunõ puult ja näist sai õigõ pia õdagumeresuumlasõ ja baltlasõ. Paari tuhandõ aasta iist naati seod maad Liivimaas kutsma. Vinne kroonikast Pihkva sõakäügi [...]


Lauluimändäs kasunu Celia

Roose Celia om valmis saanu plaadi vannu rahvalaulõga. Noid laul tä esi ja mõnikõrd tegevä hellü ka tõõsõ lauluimändä. Mõtli, et lää autuga sõitma ja panõ plaadi mängmä. «Regijoon» om hää plaat. Vana rahvalaul miildüs mullõ ja tuu ei olõ määnegi uudis, et säänest asja täämbädsel pääväl tetäs. A Celia plaadi man om üts uudis [...]


XXVIII Kaika suvõülikooli loengukava

RIIDI, 12.08. 12 buss Võro–Tsiistre. Buss lätt vällä Võro Katariina kerigu iist. 13 söögile ja üümajalõ kirjapandminõ Tsiistre küläkua man. 14.30 suvõülikooli vallategemine. Mõttõtalossõ «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)» tutvustus – Ruuta Ruttas-Küttim. 15.30–18 MIS TAH OLL’? Loengu küläkuan Tsiistri nuka ao- ja kodoluust: • Vahtsõliina liinamäe tähendüsest aoluun – Tuulõ Kaja; • Tsiistre kandi kotusõnimmist [...]


Arvamiisi Kagu-Eesti eelarvamisfestivalilt

Eesti suurõtiimuusõumin peeti 22. hainakuul eelarvamisfestivali. Arvamiisi jaeti julgõolõkist piiri veeren, maaelo püsümisest ja maakultuurist. Maakultuuri lava pääl oll’ üles nõstõt kolm küsümüst. Egä küsümüse man arotõdi puultõist tunni. Allpuul omma mõnõ tähtsämbä lausõ ja mõttõ, miä vällä üteldi. Kuis perimüskultuuriga rahha tiini? • Kultuuri müümisel om kõgõ piir, kost üle minnä ei tohe. • [...]


Misso kuul 250

Misso kuul tähüst’ 250 aastat valla hariduselo algusõst. Kiräkogo perrä omma edimädse tiidmise Misson kooliharidusõ andmisõ kotsilõ aastast 1766. Sääl opsõ 20 last üten klassiruumin ja oppajas oll’ Abrahami Thomas. Misso kooli oppaja Kukõ Helve, kiä om ka esi 12 aastat tan koolin käünü, kõnõlõs aoluust nii: «Rahvas kõnõlõs, et edimäne kooli jaos ehitet maja [...]


Oravapoissõl plaat valmis

Lõõdsamuusikat mängvä ansambli Oravapoisi pidä viiendät sünnüpäivä ja sai valmis edimädse plaadi. Oravapoissõn mäng kolm lõõtsa, basskitarr ja jauram. Kuis tuu kokkomängmine algusõ sai, poisi ei mäletägi – tuu tull’ nigu esihindäst. Edimädse, kiä 2010. aastagal lõõdsa kätte võti, olli Vaheri Elvo ja Suurmanni Mart, kiä käve Põlva Lõõdsakoolin, veitü ao peräst nakas’ ka Lumõ [...]


Naisi helü Villändin

Kuigi olo ja kombõ esi aigõl omma ette kirotanu tuud, kuimuudu naanõ saa umma arvamist üteldä, olõ-i tuu kunagi tegemädä jäänü. Sääne mõtõ jäi miilde minevä nädälivaihtusõ Villändi folgipidolt. Võromaalt oll’ folgil mitu vägevät naist uma helü ja loominguga. Roose Celia näüdäs’ umma vahtsõt plaati «Regijoon», mink pääl vana, a täämbägi pääväkõrral mõttidõga laulu täüsinemiisile [...]